Kiirmenetlus või üldmenetlus - mis on isiku võimalused ja valikud kiiruse ületamise näitel?

18 aprīlis, 2017 jaunumos

Igaühel meist on aeg-ajalt kiire. Ka üldiselt seaduskuulekatel, kuid uljamatel kodanikel võib juhtuda, et jalg muutub autoroolis raskemaks kui peaks. Negatiivne tagajärg –- lubatud suurima sõidukiiruse ületamine – on väärtegu. See toob kaasa vastutuse liiklusseaduse § 227 järgi. See tähendab suuri trahvisummasid, halvimal juhul sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist või isegi aresti või mitu eelnimetatut samaaegselt.

Kas nõustuda või vaielda – kiirmenetlus või üldmenetlus?

Valik tuleks teha eelkõige vastavalt asjaoludele. Kiirmenetlust võib kohaldada juhul, kui rikkumise toimepanemise asjaolud on selged. Reeglina, kui puudub vaidlus rikkumise üle. Kiirmenetluseks on vajalik menetlusaluse isiku nõusolek. See tähendab, et isik saab valida, kas ta soovib kiirmenetlust. Aga seda saab valida ainult väiksemate rikkumiste korral.

Kiirmenetluse positiivne mõõde on, et kiirmenetluses on võimalik kohaldada üksnes rahatrahvi ja seda teatud määrani (kuni 200 trahviühikut) ehk kergemat karistust. Seega juhul, kui menetleja pakub võimalust kiirmenetluseks, võib selles mõttes kergendatult hingata, et juhtimisõigus ja vabadus jäävad selleks korraks alles. Ühtlasi, parafraseerides väljendit „easy come-easy go“, siis ka kiiremini määratud ja kantud karistuse kustumise tähtaeg hakkab kulgema varem. Samuti positiivne.

Üldmenetluse kasuks tasuks otsustada, kui esinevad asjaolud, mille üle on soov ja ka perspektiiv vaielda. Sh asjaolud, millised võiksid mõjutada karistusena määratava rahatrahvi suurust (nt asjaolud, mis võiks mõjutada süü suurust). Perspektiivi hindamiseks on alati hea pöörduda asjatundjate poole, kelle praktiline kogemus võimaldab anda adekvaatset hinnangut nimetatud küsimusele. Üldmenetluse puhul tuleb arvestada aeganõudvama protsessiga ja võimaliku kohtuteega.

Juhul, kui menetleja initsiatiivil alustatakse koheselt üldmenetlust, on põhjust eeldada, et karistuse alternatiividest on ilmselt kaalumisel juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kuivõrd viidatud karistuse kohaldamise soovi korral on kiirmenetlus välistatud. Kui menetleja alustab üldmenetlust, siis ei ole isikul õigust nõuda, et üldmenetluse asemel kohaldataks kiirmenetlust.

Kas kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada?

Juhul, kui ükskõik kummas menetluses tehtud otsus tundub ebaõige, siis vaidlustatavad on mõlemad. Kiirmenetlusega nõustumine ei tähenda rikkumise omaksvõttu. Kui tundub, et valik on keeruline või kahtlus, et õiguste parimaks kaitseks enda teadmistest ei piisa, siis õigus omada kaitsjat on alati ja igal juhul. Oluline on arvestada kaebetähtaegasid. Iga otsuse edasikaebamiseks on ranged tähtajad, millest tuleb pidada kinni. Kui kaebetähtaeg on lastud mööduda, siis on edasised võimalused otsuse vaidlustamisel väga piiratud.

Kristi Rande on advokaadibüroo WIDEN kriminaalmenetluse valdkonna vandeadvokaat.