Rainer Ratnik esinemas Latitude59 laval

juuni 1, 2024 Uudised

Latitude59 2024 konverentsil pidas WIDENi Baltikumi suuna juht ja vandeadvokaat Rainer Ratnik Founder Stage’il erialase kõne. Tema ettekande fookuses oli küsimus: millal peaks varajases faasis iduettevõte keskenduma juriidilisele perfektsusele ja millal piisab MVP-tasemel (minimum viable product – minimaalne elujõuline toode) õiguslahendusest.

– „Juriidika“ on üks enim alahinnatud kuluartikleid paljude nende idufirmade eelarvetes, kes on just oma esimesed investeerimisvoorud kaasanud.
– Enamik asutajaid pole varem juriidilisi teenuseid märkimisväärses mahus ostnud.
– Juristide kutse-eetika nõuab „mitte ühtegi riski maha jätmata“ lähenemist. Samuti on kõikide probleemide oluliseks pidamine hea äri probleemide lahendajale. Klienti täiuslikkuse poole suruda on lihtsam ja näib „õigem“ kui jätta midagi poolikult lahendatuks.

See viib sageli selleni, et väga varajases faasis idufirmadele pakutakse ülemäära keerulisi õiguslahendusi. Kui vaadata nende lahenduste maksumust, siis liiguvad asutajad tihti „kõik või mitte midagi“ lähenemise suunas – ja kui nad ei saa perfektsust lubada, ei tee nad üldse midagi. See „kõik või mitte midagi“ hoiak ning selle tagajärjeks „mitte midagi“ valimine on tihti halvim võimalik lahendus.

Mõnikord tasub vaadata klassikuid ja küsida: mida küsiks Sokrates, kui ta oleks sinu tiimis? Tema õpetus oli, et küsimuste küsimine loob perspektiivi. Selleks võiks mõtelda ja küsida järgmist:
1) Küsida: kus kohast algab mõttelõng ja mõtteviis?
2) Seada eelduse kehtivus kahtluse alla.
3) Paluda väite autoril ise esitada vastuväide oma seisukohale.

Niisiis… Mida küsiks Sokrates asutajana juriidilise perfektsuse ja MVP vahel valides?

1) Kas ebatäiusliku lahenduse saab hiljem viia täiusliku lahenduseni ja mis see maksma läheb? Näiteks kui sa ei tea veel, mis su toode täpselt on, võibolla vajad MVP-d + häid tingimusi, kuidas neid tingimusi hiljem samm-sammult muuta?

2) Millised on reaalsed elulised näited juriidilise MVP negatiivsetest tagajärgedest? Kui keegi pole kunagi kuulnud, et see risk oleks realiseerunud, siis äkki on see teadlik risk, mida saab adresseerida järgmise investeerimisvooru järel?

3) Mis on vastuväide – ehk mis on juriidilise MVP esmase rakendamise eelis? Näiteks uue ärisuuna testimisel võibolla piisab ühest leheküljest, selle asemel et alustada õigusteenuse disainiga enne kui oled üldse oma äriidee väikses liivakastis läbi proovinud.

Millal on juriidiline perfektsus vajalik?

On neli „vaala“, mille puhul MVP-lahendus on tõenäoliselt lühinägelik:

2) Intellektuaalne omand. Kui IP muutub väärtuslikuks, ei taha keegi seda enam sulle niisama anda (või seda rohkemal määral litsenseerida).

2) Intellektuaalne omand. Kui IP muutub väärtuslikuks, ei taha keegi seda enam sulle tasuta kasutada anda (või suuremal määral litsenseerida).

3) Tegevusload. Kui vajad tegevusluba ja alustad ilma selleta, siis paljudes jurisdiktsioonides võib see tuua kaasa lausa kriminaalvastutuse – ebameeldivad olukorrad, mis võivad tähendada, et on mäng läbi.

4) Eetika. Kui sisetunne ütleb, et samm on ebaeetiline – ära tee seda. On palju, mida tagasi keerata ei saa: ei saa kedagi hiljem „diskrimineerimata jätta“ või kustutada andmeleket, kui oled testinud midagi päris andmetega.

Küsi endalt need kolm küsimust. Kui saad varajases faasis idufirmana valida MVP kasuks – vali MVP. Ära vali „kõik või mitte midagi“ lähenemist, kui asi on liiga keeruline – MVP on 100% parem kui mitte midagi. Ja lõpuks: ära torgi nelja vaala – nemad nõuavad perfektsust.

Milliseid küsimusi tuleks endalt küsida, kui otsustad juriidilise perfektsuse ja MVP vahel?

1. Kas ebatäiusliku lahenduse saab hiljem muuta täiuslikuks ja mis see maksab?

2. Millised on sarnaste juriidiliste MVP-de negatiivsete tagajärgede reaalsed näited? – Kas need on päriselt juhtunud või vaid teoreetilised?

3. Mis on vastuväide – ehk mis on kasu juriidilise MVP esmase rakendamise puhul?

Täispikka videot saab vaadata siit: