Uz sākumu > Jaunumi un notikumi > Moraalne kahju liikluskindlustuses – märgiline Riigikohtu lahend

Moraalne kahju liikluskindluses - märgiline riigikohtu lahend
30 aprīlis, 2024 jaunumos

Olavi-Jüri Luik kommenteeris IIZI blogis värsket Riigikohtu lahendit:

2021. aasta jaanuaris leidis aset raske avarii, kus üks sõidukijuht kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa teisele sõidukile. Väljas oli pime, ilmastikuolud olid viletsad ning sõidukil puudus tehnoülevaatus. Hooletu sõidukijuhi tõttu sai kannatanu raskeid ja mitmeid, kuid vältavaid tervisekahjustusi. Seetõttu pöördus ta avarii põhjustanud juhi liikluskindlustusandja poole moraalse kahju hüvitise saamiseks. Küsitud summa suurus oli 30 000 eurot. Nimetatud summa suurusega kindlustusandja nõus polnud, samas sellise suurusega Riigikohus nõustus.

Moraalse kahju määrad liikluskindlustuse seaduses on sisuliselt kahjuhüvitise alammäärad

„Praktikas kohtab paraku sageli kindlustusseltside lähenemist, mil liikluskindlustuse seaduse §-s 32 on kas maksimaalsed moraalse kahju hüvitised või nendest peaks lähtuma hüvitise määramisel – nii on ka allakirjutanu pidanud mitu edukat kohtuvaidlust, kus erinevad kindlustusseltsid on kannatanutele väitnud, et üle 3200 euro moraalset kahju liikluskindlustuses kunagi ei maksta,“ kommenteerib Luik.

Värske Riigikohtu praktika annab selge vastuse, et selline käitumine ei ole korrektne. Riigikohus rõhutab, et liikluskindlustuse seaduse § 32 lg-s 3 sätestatud summasid tuleb mõista kui minimaalseid hüvitisi ja pigem erandlikel juhtudel, mil peale kannatanu teatud raskusastmega tervisekahjustuse ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis võiks anda alust suurema hüvitise määramiseks.

Vandeadvokaadi sõnul on sisuliselt tegemist kahjuhüvitise alammääradega. Liikluskindlustuse seaduse vastav säte ei piira summaliselt kindlustusandja kohustusi. Riigikohus soovitab silmas pidada, et liikluskindlustuse seaduse § 32 lg-s 3 sätestatud summad on püsinud muutumatuna ligikaudu kümme aastat. Seega ütleb kohus, et summad ei vastanud minimaalsete hüvitistena kohtupraktikale juba 10 aastat tagasi ja seadusandja ei ole suutnud neid summasid selle aja jooksul korrigeerida.

Kannatanud peaksid oskama sellises olukorras küsida õiglast moraalse kahju hüvitist. „Kahjuks kindlustussüsteem ei ole avalikult nähtavaks teinud infot, mis kajastaks kindlustusseltside poolt makstud moraalse kahju maksimaalseid hüvitisi viimase 10 aasta jooksul, mistõttu on keeruline juristideta enda õiguste eest seista,“ nendib Luik. Advokaat lisab, et tema praktika ja kogemus näitavad, et väga paljudel juhtudel ei tea kannatanud, kas üldse ja kui palju on neil õigus moraalse kahju hüvitist saada.

Kui suuri moraalse kahju hüvitisi Eestis makstakse?

Eesti kohtute poolt välja mõistetud suuremad moraalse kahju hüvitised on näiteks:

  • Tartu Maakohtu kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-14-2416 mõisteti 02.07.2014 välja 150 000 eurot (tarbijahinnaindeksit arvestades 2024 aasta seisuga 225 600 eurot);
  • Tartu Maakohtu kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-18-6116 mõisteti 05.06.2019 välja 105 500 eurot (tarbijahinnaindeksit arvestades 2024 aasta seisuga 145 379 eurot);
  • Tartu Maakohtu kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-23-4097 mõisteti 23.01.2024 välja 100 000 eurot;
  • Harju Maakohtu kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-17-11933 mõisteti 07.12.2018 välja 50 000 eurot (tarbijahinnaindeksit arvestades 2024 aasta seisuga 71 850 eurot);
  • Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-15-9505 (tegemist oli liiklusõnnetusega) mõisteti 13.04.2016 välja 50 000 eurot (tarbijahinnaindeksit arvestades 2024 aasta seisuga 75 800 eurot).

Hästi varjatud avalik saladus

Tegemist on justkui Eesti liikluskindlustuse süsteemi nö hästi varjatud ja samas avaliku saladusega – kannatanud, kes oskavad enda õiguste eest seista, on saanud kohtuta moraalse kahju hüvitistena kuni 123 000 eurot. Sealjuures ka 40 000 kuni 100 000 euroseid moraalse kahjuhüvitisi on tasutud olukordades, kus tegemist on ühe kannatanuga ja liiklusõnnetus on toimunud Eestis.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on perioodil 01.01.2019 kuni 30.06.2022 Eesti kindlustusseltside väljamakstud 10 suurimat mittevaralise kahju summat: 123 000 €, 100 000 €, 80 000 €, 60 000 €, 60 000 €, 58 000 €, 48 279 €, 47 000 €, 46 578 € ning 40 000 €.

Eesti vs Saksamaa

„Kui võrrelda Eestit Saksamaaga, siis viimase kohtupraktikast nähtub, et mittevaralise kahju eest makstav hüvitise määr on aasta-aastalt märgatavalt suurenenud,“ kommenteerib vandeadvokaat. Kui 1994. aastal oli suurim hüvitis 153 338 eurot (halvatus); 1995. aastal 230 081 eurot (halvatus); 2011. aastal 700 000 eurot (parempoolne halvatus, krambid, teadvushäired jne); siis 2019. ja 2020. aastal juba 800 000 eurot (esimesel juhul raske ajukahjustus, teisel juhul mõlema jala amputatsioon).

„Eesti SKP on 69% Saksamaa SKP-st ning Euroopa Liidus võiks ja peaks inimesi kohtlema võrdselt. Meil on veel pikk tee õiglaste hüvitisteni,“ lisab Luik.

Kohustusliku kindlustuse põhieesmärk on kaitsta kannatanute huve

„Piisaks sellest, kui kindlustussüsteemil oleks kohustus avaldada viimase 10 aasta suurimad moraalse kahju hüvitised, näiteks iga aasta kohta 20 suuremat. Kindlustusmaksete suurus või selle suurenemine ei saa olla argument – miks peaksid Eesti kannatanud saama väiksemaid hüvitisi, kui näiteks Saksamaa kannatanud? Me keegi ju ei tahaks, et varakahju puhul hüvitatakse näiteks vaid 50% kahjust argumendiga, et hoida madalaid kindlustusmakseid,“ arutleb vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Uus seadus kaotab limiidid

Liikluskindlustuse seaduse eelnõu, mis riigikogule esitati, kaotab seni kehtinud moraalse kahju hüvitamise piirmäärad. See tähendab, et moraalse kahju hüvitiste määramisel tuleb tulevikus rohkem lähtuda senistest väljamaksetest ja kohtupraktikast.

Artikli kirjutas Olavi-Jüri Luik koostöös IIZI Kindlustusmaakleriga.

vadošie pārstāvji

Olavi Juri Luikv
Olavi-Jüri Luik
Partneris

Citas

ziņas un notikumi

Abistatud enesetapu teenuse osutaja kaitsjad kaebasid süüdimõistva otsuse edasi

“Balto apkaklīšu” noziedzīgie nodarījumi / Ārstniecības nozare
Möödunud suvel esitas prokuratuur Paul Tammertile süüdistuse loata majandustegev...
Lasīt vairāk

How can legal design make privacy policies more effective?

IT, IĪ un datu aizsardzības regulējums
The problem with privacy policies Articles 13 and 14, along with other provision...
Lasīt vairāk

Uzziniet vairāk par juridisko jomu Baltijā no mūsu jaunumu vēstules

Moraalne kahju liikluskindlustuses - märgiline riigikohtu lahend