Metsik Lääs, „Bonanza“ ja tehisaru – kas neil on midagi ühist?

oktoober 22, 2024 Uudised

Vastuvõetamatu riskiga süsteemid on näiteks kodanikele sotsiaalse skoori andmine (nagu näiteks Hiinas seda tehakse) või inimeste biomeetriline kaugtuvastamine reaalajas õiguskaitseasutuste poolt (näiteks kaameratega). Sellised tegevused keelatakse ära, kuna need rikuvad liigselt inimeste privaatsust. Kusjuures kaugtuvastamise puhul kaaluti pikalt, kas olulisem on terrorismiga võitlemise lihtsustamine või inimeste privaatsus. Viimane võidutses.

Kõrge riskiga süsteemid on füüsilised tooted, kus tehisintellekt on toote turvalisuse komponent, näiteks isesõitev auto. Samuti tehisaru programmid, mis on mõeldud kindlas valdkonnas kasutamiseks – muuhulgas hariduse ja tervishoiu sektoris. Näiteks kuulub sinna hulka süsteem, mis annab tehisintellekti abil õpilastele hindeid või patsiendile diagnoosi. Määrus seab sellistele tehisaru programmidele palju kohustusi – nii arendajatele kui ka rakendajatele. Näiteks kohustab see süsteemi registreerima, riski- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama, treeningandmete kvaliteeti tagama ja/või süsteemi tegevusi logima jne.

Üldotstarbeliste süsteemide alla kuuluvad programmid, mis ei ole mõeldud kindlas valdkonnas kasutamiseks ning evivad väiksemat riski. Sinna alla kuulub näiteks ChatGPT, mis on üldotstarbeline tööriist. Kohustusi on oluliselt vähem, küll aga on arendajal tarvis jagada tehnilist infot süsteemi kasutamise kohta.

Viimaseks on läbipaistvuskohustusega süsteemid. Need on näiteks juturobotid või süvavõltsingu generaatorid. Peamine kohustus on teavituskohustus. Näiteks kui pank kasutab klientidega suhtlemisel juturoboteid, tuleb neid sellest vestluse alguses teavitada. Erilist riski sellises tegevuses ei nähta.

Kohustusi ja valdkondi on tegelikult rohkem, aga ruumi kokkuhoiu huvides ei hakka siin neid kõiki välja tooma.

Mida veel silmas pidada?

Uue määrusega ei tohi kindlasti unustada, et tegelikkuses rakenduvad tehisintellekti arendamisele ja kasutamisele ka juba olemasolevatest seadustest tulenevad kohustused. Seda ka siis, kui need ei ole tehisarule spetsiifilised.

Nii Eestis kui ka mujal maailmas kehtivad autoriõigused, kui inimene loob originaalse teose, mis on tema õigustega kaitstud. Kaitstud on nii artiklid, programmid, visuaalid, raamatud, pildid, videod, kui ka näiteks käesolev uudiskiri. Selleks, et kellegi teost tehisaru programmi panna, peab olema autori luba. Ühtlasi on arendajatele oluline, et tehisaru programmi saaks maksimaalselt materjali sisestada ja et see areneks. Selle käigus ei tohi aga ära unustada, et teose autori luba peab kindlasti olemas olema. Arendajad unustavad selle tihti ära ning seetõttu on Ameerikas käimas mitmeid kohtuasju. Ka New York Times vaidleb tehisaru arendajatega selle üle, kas nad on ajalehe artikleid loata kasutanud.

Teine oluline teema on isikuandmete kaitse. Isikuandmete, nagu inimese nime ja pildi töötlemiseks, on vaja eraldi õiguslikku alust – näiteks inimese nõusolekut või õigustatud huvi. Seega ei saa tehisaru arendaja valimatult ja läbimõtlemata inimeste isikuandmeid võtta ning neid programmi arendamise nimel töödelda. Selle puhul kehtiv õiguslik alus tuleb läbi mõelda ja paberile panna.

Kokkuvõtteks

Tehisaru siiski ei ole Metsik Lääs, nagu vanast Ameerika seriaalist näha võis. Selle arendajad ja kasutajad peaksid teadma, mis on nende õigused ja kohustused. Uue määruse trahvid on krõbedad ning odavam on seadust järgida kui seda rikkuda.

Küsimuste korral pöörduge Henri Ratniku poole, kes on WIDENi IT, IP ja andmekaitse valdkonna kaasjuht ja vandeadvokaat (henri.ratnik@widen.legal).