Haldusmenetlus: mida peab teadma loa, toetuse või kooskõlastuse taotleja?

8 maijs, 2026 jaunumos

Haldusmenetlused puudutavad meid kõiki. Kuigi see termin on ametlik ning võib tunduda, et mind või minu äri see küll ei puuduta, siis tegelikult vähemalt mõned korrad elus puutume kõik haldusmenetlusega kokku või oleme selles osalised. WIDENi haldusõiguse advokaat Reesa Laur selgitab, mida peaks igaüks haldusmenetluses silmas pidama.

Mis on haldusmenetlus?

Haldusmenetlus on haldusorgani, näiteks linnavalitsuse, ministeeriumi või ameti, tegevus mh haldusakti andmisel või toimingu tegemisel. Headeks näideteks on projekteerimistingimuste või ehitusloa andmine, otsus rahalise toetuse andmise kohta või teise haldusorgani kooskõlastus nendes menetlustes. Seejuures kooskõlastusi haldusmenetlustes, näiteks ehitusloaga seonduvalt, annavad muuhulgas Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Päästeamet, jne.

Taotluse esitamine ei lõpeta isiku rolli haldusmenetluses

Haldusmenetluse võib algatada haldusorgan ise, kuid tihti on haldusmenetluse alguseks isiku poolt esitatud taotlus, näiteks ehitusloa või toetuse saamiseks. Isiku taotlusest lähtuva haldusmenetluse puhul võib tekkida eksiarvamus, et pärast taotluse esitamist lasub kogu vastutus ametnikel ja tuleb vaid soovitud tulemust jääda ootama. Selline arusaam ei ole üllatuslik ega ka tavapäratu. Haldusmenetluse seadusest lähtuvalt peabki just haldusorgan hea seisma selle eest, et menetlus kulgeks eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Veel enam, just haldusorganil lasub kohustus välja selgitada kõik olulise tähendusega asjaolud ning selleks vajadusel ka tõendeid koguda, s.o. uurimispõhimõte.

WIDENi haldusõiguse advokaat Reesa Laur juhib aga tähelepanu, et taotluse esitamisega ei ole isiku tegevused haldusmenetluses lõppenud. Kui haldusorgani hinnangul on taotlus puudustega, siis tuleb taotlust täiendada. Seejuures on oluline silmas pidada haldusorgani poolt antud tähtaega.

Arvamuse ja vastuväidete esitamine aitab õigusi kaitsta

Haldusorgan peab isikul võimaldama haldusmenetluses ka arvamust ning vastuväiteid esitada. Näiteks, kui naaber taotleb grillimaja ehitamiseks ehitusluba ja see takistaks valguse jõudmise sinu aeda, siis on tark põhjendatud seisukoht haldusmenetluses esitada kohe, kui sellisest taotlusest teada saad. WIDENi haldusõiguse advokaat Reesa Laur rõhutab, et kui haldusorgan on sinult sellises olukorras arvamust küsinud konkreetseks kuupäevaks, siis tuleks seda järgida. Hiljem ei pruugi olla võimalik seisukohta esitada ega ka naabrile antud ehitusluba vaidlustada, isegi kui grillimaja tõttu aias enam valgust ei ole ja auhinnatud roosipõõsas kiduraks jääb.

Vastuväidete ning arvamuse esitamine on oluline ka juhul, kui haldusorgan kaldub sinna poole, et ei väljasta soovitud luba, akti vms. Vastuväidete või arvamuse esitamata jätmise hinnaks võib olla rikutud elukeskkond, võimatus tegeleda planeeritud majandustegevusega või äritegevuse edutus. Selliste riskide vähendamiseks soovitab WIDENi haldusõiguse advokaat kindlasti konsulteerida haldusõiguse eksperdiga, kes teab, kuidas mõjusat seisukohta koostada.

Ka soodsa haldusotsuse puhul tuleb olla tähelepanelik

Aktiivsus haldusmenetluses ei ole vajalik ainult siis, kui haldusorgani tegevus või otsustus ei ole soodne. Kohtupraktikast lähtuvalt on selge, et kui asi puudutab haldusmenetlust, siis tuleb ka kingitud hobuse suhu vaadata.

Toetuse või ehitusloa saamine ei tähenda alati seda, et haldusmenetlus oli korrektne ning saadut või taotletut ei saa keegi ära võtta või tagasi pöörata.

Ettevõtja hoolsuskohustus haldusmenetluses

Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et ka isik ise peab haldusmenetluses hoolas olema. See ei tähenda, et isik peab haldusorgani tegevuse üle järelevalvet teostama, aga näiteks konkreetses majandusvaldkonnas tegutsedes, peab isik ka ise veenduma, et haldusmenetlus on korrektselt läbiviidud. See tähendab, et kui isik teab või peab teadma, et näiteks mõni etapp haldusmenetluses on vahele jäänud, puudub kooskõlastus või ei peaks haldusorgan üldse soovitud luba või toetust andma, siis ei saa seda jätta enda teada ning lõigata kasu õigusvastaselt saadust.

Hiljutises kohtuotsuses selgitas Riigikohus muuhulgas, et konkreetses majandusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad peavad teadma, millised kooskõlastused on nõuetekohase ehitusloa saamiseks vajalikud ja kuigi eeskätt vastutab haldusorgan haldusmenetluse õiguspärasuse eest, siis enne ehitustegevuse alustamist peab ettevõtja veenduma, et kõik nõutavad kooskõlastused on olemas.

Varasemalt on Riigikohus praktikas selgitanud, et õiguspärane ootus on ka Eesti riigisisese õiguse kohaselt välistatud, kui isik teadis või oleks hoolsuskohustuse järgmise korral pidanud teadma, et haldusmenetluse soodne tulemus ei ole õiguspärane, näiteks taotletud toetust ei oleks pidanud saama.

Haldusmenetluses kehtib põhimõte: usalda, aga kontrolli

Riigikohus on ka selgitanud, et ei saa eeldada, et isik peab saama aru haldusakti õigusvastasusest, kui selleks on vajalik kas asjaolude hoolikam uurimine või nõustaja abi kasutamine, nt olukorras, kus normid ei ole selged. Kuna elulised olukorrad ning haldusmenetlustes asjakohane regulatsioon muutub aina keerukamaks ja hoolsuskohustuse täitmata jätmise hind võib olla kõrge, siis soovitabki WIDENi haldusõiguse advokaat Reesa Laur enne haldusmenetluse algust või selle raames konsulteerida haldusõiguse eksperdiga selleks, et sinu huvid oleksid igakülgselt esindatud, majandustegevuses või isiklikus elus.