Avaleht > Uudised ja üritused > Kindlustusühistu kui alternatiivne kindlustusandja vorm – kas Eesti on valmis ühistuliseks kindlustuseks?

Kindlustusühistu kui alternatiivne kindlustusandja vorm – kas Eesti on valmis ühistuliseks kindlustuseks?
jaanuar 1, 2019 Uudised

2018. aasta septembris ilmus õigusteaduslikus ajakirjas Juridica oluline analüüs pealkirjaga „Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm“, mille autoriteks on kindlustusõiguse advokaat Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm. Artikli keskmes on eelnõu, mis muudaks Eestis kehtivat kindlustustegevuse seadust, võimaldades kindlustusandjana tegutseda ka tulundusühistul – senise ainuõigusliku aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu kõrval. See tähendaks suure sammu astumist demokraatlikuma, liikmesusel põhineva ja kasumit mitte taotleva kindlustusmudeli suunas. 

Miks on kindlustusühistu oluline? 

Kindlustusühistu ei ole lihtsalt üks võimalik ärivorm – see kannab endas hoopis teistsugust lähenemist kindlustustegevusele. Kui kindlustusaktsiaseltsi peamine eesmärk on kasumi teenimine aktsionäridele, siis kindlustusühistu eesmärk on pakkuda oma liikmetele võimalikult soodsat ja kvaliteetset kindlustusteenust. Kasumit ei jagata investoritele, vaid reinvesteeritakse liikmetesse või teenuse kvaliteeti. 

Just see huvide ühtsus – et kindlustusandja omanik ja klient on tihti üks ja sama isik – välistab huvide konflikti ja loob aluse usalduslikumale, läbipaistvamale teenusele. Kindlustusõiguse advokaat Luik toob välja, et kindlustusühistud sobivad hästi ka valdkondadesse, kus ühised huvid ja riskide jagamine on juba olemas – näiteks põllumajandus või väikeettevõtlus. 

Euroopas laialt levinud – Eestis seni välistatud 

Kuigi Euroopa Liidus tegutseb tuhandeid ühistulisi kindlustusandjaid ja nende turuosa on paljudes riikides märkimisväärne (Prantsusmaal 47%, Saksamaal 44%, Jaapanis isegi üle 40%), on Eestis ühistuline kindlustustegevus alates 1996. aastast olnud keelatud. Autorid märgivad, et selline piirang võib olla isegi põhiseadusega vastuolus, kuna see kitsendab ettevõtlusvabadust ilma mõjuva põhjuseta. 

Tegemist pole pelgalt teoreetilise aruteluga – pensionifondide tulundusühistu Tuleva on juba avaldanud huvi reorganiseeruda kindlustusühistuks. Nõudlus uue mudeli järele on olemas. 

Soome kui eeskuju: mikro- ja kohalikud kindlustusühistud 

Luik ja Urm toovad võrdluseks Soome, kus edukalt tegutsevad nii kohalikud kui üleriigilised kindlustusühistud. Näiteks LähiTapiola, Fennia ja Norra Gjensidige on tuntud ühistulised kindlustusandjad. Kohalikud kindlustusühistud Soomes ei saa küll pakkuda kohustuslikku vastutuskindlustust, kuid teevad koostööd suuremate ühistutega või moodustavad keskühistuid. 

Autorid juhivad tähelepanu, et Eesti seadusandlus võiks samuti kasutada mikrokindlustusandjate mudelit, mille kaudu saaks näiteks põllumajandustootjatele pakkuda saagikindlustust. Praegu sellist paindlikkust ei võimaldata, sest kõik kindlustusandjad peavad täitma ühtseid, Solventsus II direktiivist tulenevaid rangeid nõudeid. 

Ühistuline mudel kui uus võimalus 

Kindlustusühistu loomise võimalus tähendaks, et ka väiksemad kogukonnad või majandusüksused saaksid ise oma riske hallata, selle asemel et loota ainult suurtele rahvusvahelistele kindlustusgruppidele. Samuti loob see uue ettevõtlusvormi, mis võimaldab kogukondlikku kaasamist ja kohalike vajaduste arvestamist. 

Oluline on märkida, et ühistuline kindlustus ei välista professionaalsust ega usaldusväärsust – Soome ja mitmete teiste riikide kogemus tõestab vastupidist. 

Kokkuvõte: kas kindlustusühistul on Eestis tulevikku? 

Artiklis „Tulundusühistu kui kindlustusandja tegutsemise vorm“ pakuvad kindlustusõiguse advokaadid Olavi-Jüri Luik ja Alar Urm põhjaliku analüüsi, miks Eesti vajab seadusemuudatust, mis võimaldaks kindlustusühistutel tegutseda. Autorid näevad selles võimalust taastada Eestis ajalooline kindlustusmudel, mis oli enne 1940. aastat laialt levinud. 

Kindlustusühistu ei ole mitte ainult seaduslik alternatiiv, vaid ka sisuliselt erinev mudel – selline, mis keskendub inimesele, kogukonnale ja pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Kui seadus vastu võetakse, avab see tee uutele, eestlastele kuuluvatele kindlustusühistutele, mis võiksid muuta kindlustusturgu klientidele soodsamaks, läbipaistvamaks ja õiglasemaks. 

Kui otsid praktilist nõu või soovid hinnata, kas kindlustusühistu loomine võiks sobida sinu ettevõtmise konteksti, võta ühendust kindlustusõiguse advokaadiga. Professionaalne nõustamine aitab vältida vigu ja rajada tugeva õigusliku aluse. 

meeskonna peamised liikmed

Olavi Juri Luikv
Olavi-Jüri Luik
Partner

Muud

uudised ja sündmused Pikemalt

LEXAM 2027 – advokaadieksami simulatsioon õigustudengitele

Kindlustusõigus
tulevane
LEXAM 2026 – advokaadieksami simulatsioon õigustudengitele 3
Oled mõelnud, kas suudaksid läbida advokaadile omaste teadmiste ja oskuste tulep...
LOE PIKEMALT

Saneerimine: kuidas päästa ettevõte, enne kui võlausaldajatel kannatus katkeb

Rahvusvaheline eraõigus / Ühinguõigus ja tehingud
Ksenia Kravtšenko CISG advokaat
Maksejõuetusmenetlustes läheb viivitamine tavaliselt kallimaks maksma kui varaja...
LOE PIKEMALT

Püsi kursis õigusuudistega ja pane end kirja meie uudiskirja!

Lähemalt WIDENist

Veel infot

Me oleme WIDEN - täisteenus Balti advokaadibüroo, mille au ja uhkus on pakkuda õigusabi, mille keskmes on fookus kliendikogemusele. See tähendab, et me oleme kliendikesksed ning näeme südikalt vaeva, et meie nõu jõuaks kliendile ärilisest ning elulisest vaatenurgast ning mitte pelgalt juriidlilises šargoonis.

Meid usaldavad

decathlon
Ryanair
delfi
norstat
rietumu_banka
hanza
foxway