Kohustuslik erialane vastutuskindlustus Eestis ja Venemaal: võrdlev ülevaade kindlustusõiguse advokaadi pilgu läbi

jaanuar 1, 2019 Uudised

Artikkel pealkirjaga "Theoretical and Practical Problems of Obligatory Professional Liability Insurance: A Comparative Analysis on the Basis of the Russian and Estonian Laws" ilmus 2020. aastal ajakirjas Journal of Foreign Legislation and Comparative Law. Selle autoriteks on Olavi-Jüri Luik (kindlustusõiguse advokaat, Eesti) ja Maxim Kratenko (õigusprofessor, Venemaa). Tegemist on põhjaliku teadustööga, mis vaatleb erialase vastutuskindlustuse teoreetilisi ja praktilisi aspekte kahe naaberriigi – Eesti ja Venemaa – õiguskeskkonna kontekstis. 

Miks on erialane vastutuskindlustus muutunud kohustuslikuks? 

Artikkel toob välja, et mitmed ametid – näiteks advokaadid, notarid, pankrotihaldurid ja kindlustusmaaklerid – tegutsevad valdkondades, kus väiksemgi viga võib kaasa tuua ulatusliku kahju kolmandatele isikutele. Seetõttu on paljudes riikides hakatud kohustama selliste ametite esindajaid sõlmima erialast vastutuskindlustust. 

Vaatamata sellele, et eraõigus baseerub lepinguvabaduse printsiibil, õigustab riigi sekkumist vajadus kaitsta kolmandate isikute majandushuve ja vältida tekitaja maksejõuetust. Selline sekkumine ei ole pelgalt kaitsemeetod isikule endale, vaid laiem avalik huvi. 

Kohustusliku kindlustuse ulatus Eestis ja Venemaal 

Eestis on kohustuslik professionaalne vastutuskindlustus mitmetes seadustes – nt advokatuuri seadus, notariaadiseadus ja pankrotiseadus. Eriti palju on kohtuvaidlusi seotud kindlustusmaakleritega, kus lepingute rikkumise või tähelepanematuse tõttu on kliendid jäänud ilma olulistest hüvitistest. 

Venemaal on kohustusliku erialane vastutuskindlustusega hõlmatud peamiselt notarid, hindajad ja pankrotihaldurid. Teistes elualades, näiteks meditsiinis või õigusteenustes, on vastav kindlustus vabatahtlik ja seetõttu vähem levinud – peamiseks takistuseks on madal kindlustusteadlikkus ja eelarvamus, et kahjunõuded on haruldased. 

Mis on kindlustusjuhtum ja kuidas seda määratletakse? 

Üks olulisemaid küsimusi erialases vastutuskindlustuses on, mis hetk loetakse kindlustusjuhtumiks. Artiklis analüüsitakse nelja peamist lähenemist: 

• Occurrence trigger – kahju tekkimise hetk kindlustusperioodil. 
• Claims made trigger – nõude esitamine kindlustusandjale kindlustusperioodi jooksul. 
• Act committed trigger – tegevus (nt viga või tegevusetus), mis põhjustab kahju kindlustusperioodi ajal. 
• Manifestation trigger – kahju teadvustamine kindlustusperioodi ajal. 

Eestis kasutatakse peamiselt "act committed" tüüpi triggereid. Probleemiks võivad olla olukorrad, kus kindlustuse tüübid vahelduvad – näiteks kui üks leping rakendab "claims made" triggerit ja teine "act committed", võib tekkida tühimik kindlustuskaitse katvuses. 

Seetõttu soovitavad autorid, et seadusandja määratleks selgelt, milline "trigger" kohustusliku kindlustuse puhul kehtib. 

Kas tahtlik kahju on kindlustatav? 

Kuigi kindlustusõiguses on üldreeglina välistatud tahtlikult põhjustatud kahju hüvitamine, siis kohustuslikus kindlustuses see loogika ei kehti samal kujul. Eestis, näiteks liikluskindlustuses, hüvitatakse kahju kannatanule ka juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult. Samas säilib kindlustusandjal õigus nõuda hiljem hüvitis tagasi kahju põhjustajalt (tagasinõudeõigus). 

Ka erialase vastutuskindlustuse puhul peavad autorid mõistlikuks, et tahtlikult tekitatud kahju oleks kannatanu vaates hüvitatav ning kindlustusandja saaks vajadusel kasutada regressi kindlustusvõtja vastu. 

Mis saab siis, kui kohustuslik kindlustusleping on sõlmimata? 

Eestis on mitmeid seadusi, mis näevad ette kindlustuskohustust, kuid õigusaktid ei ole täpsustanud, mis juhtub, kui sellist lepingut ei sõlmita või see ei kehti. Autorite hinnangul peaksid vastavad kutseorganisatsioonid (nt Advokatuur) olema kohustatud kontrollima kindlustuse olemasolu ning peatama vastava isiku tegevuse selle puudumisel. Vastasel juhul võiks kaaluda organisatsiooni vastutust kannatanu ees. 

Kokkuvõte 

Artikkel toob välja, et erialane vastutuskindlustus on õigustatud ja vajalik meede, et tagada kolmandate isikute kahjude kompenseerimine ning kahju põhjustanud isiku maksejõulisus. Võrdlus Eesti ja Venemaa õigusega toob esile mitmed juriidilised ja praktilised erinevused – olgu see siis kindlustusjuhtumi määratlemine, tahtlik kahju või kindlustuslepingu puudumise tagajärjed. 

Kindlustusõiguse advokaadi vaatenurgast on selge, et Eestis vajab kohustusliku kindlustuse õiguslik raamistik selgemat regulatsiooni ja järelevalvet. Samas on tegemist mehhanismiga, millel on suur potentsiaal suurendada usaldust õigus-, tervishoiu- ja finantssektori teenuste vastu ning pakkuda kannatanutele reaalselt toimivat kaitset.