Müügiprognoosi koostav AI ja tööle kandideerijate avaldusi hindav AI võivad põhineda samal mudelil. Ettevõtte kohustused on aga erinevad. ELi tehisintellektimääruse (AI Act) järgi loeb see, milleks süsteem on mõeldud ja millist rolli ettevõte selle arendamisel või kasutamisel täidab.
Wizoni korraldatud Tallinn Data Weeki satelliitüritusel selgitas WIDENi partner ja vandeadvokaat ning andmekaitse ja küberõiguse valdkonna juht Henri Ratnik, kuidas ettevõttes kasutatavad AI-süsteemid kaardistada ning millised andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimused tasub lahendada juba tööriista valides.
Ratnik soovitas alustada lihtsast ülevaatest. Milliseid AI-tööriistu ettevõttes kasutatakse? Mida nende abil otsustatakse? Müügi prognoosimine on üldjuhul väikese riskiga. Kandidaate hindav värbamistarkvara kuulub aga üldjuhul suure riskiga süsteemide hulka, sest selle hinnang võib määrata, kes pääseb töövestlusele.
Rollist sõltub, kes mille eest vastutab. Kui ettevõte tellib värbamistarkvara arenduse ja toob selle turule oma nime all, on ta määruse mõttes pakkuja. Tema ülesanne on muu hulgas kontrollida treeningandmete sobivust ja võimalikku kallutatust. Tarkvara kasutav tööandja on üldjuhul juurutaja. Tema peab korraldama töö nii, et värbajal oleks pädevus ja õigus süsteemi soovitus kõrvale jätta. Sellistele suure riskiga värbamissüsteemidele hakkavad vastavad nõuded kohalduma 2. detsembril 2027.
Mõni kasutusviis on töökohal juba keelatud. Ratnik tõi näiteks kõnekeskusele pakutava tööriista, mis hindab kõne ajal töötaja hääle järgi tema meeleolu. Kui süsteem tuletab töötaja emotsioone biomeetriliste andmete põhjal, ei tohi tööandja seda kasutada teeninduse kvaliteedi hindamiseks. Määrus näeb erandi ette meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel. Seetõttu tasub juba tarkvara esitlusel küsida, mida teenusepakkuja lubatud „kvaliteediskoor“ tegelikult mõõdab.
Andmekaitsenõuded kehtivad juba praegu. Ratnik tõi näiteks Uberi, kellele Hollandi andmekaitseasutus määras ligi 825 miljoni euro suuruse trahvi. Asutuse hinnangul sulges tarkvara juhtide kontosid automaatselt, muu hulgas madalate kliendihinnangute tõttu, ilma et inimene oleks otsust sisuliselt kontrollinud. Uber teatas, et vaidlustab otsuse.
Ratniku soovitus oli kaasata andmekaitsespetsialist ajal, mil arendajad saavad veel muuta seda, milliseid andmeid süsteem kogub ja kui kaua neid säilitab. Kui kavandatud isikuandmete töötlemine toob tõenäoliselt kaasa suure ohu inimeste õigustele ja vabadustele, tuleb enne töötlemist teha andmekaitsealane mõjuhinnang. Värbamistarkvara puhul tasub näiteks läbi mõelda, kuidas avastada olukord, kus tööriist jätab järjekindlalt kõrvale sobivaid kandidaate.
Enne klientide isikuandmete sisestamist AI-tööriista tuleb selgeks teha, millisel õiguslikul alusel neid töödeldakse. Ratnik soovitas üle vaadata ka teenusepakkuja lepingu. Kas pakkuja võib kasutada sisestatud andmeid oma mudeli treenimiseks? Kas ettevõttel on õigus anda tööriista loodud tulemus edasi kliendile ja lubada tal seda oma tootes kasutada? Need küsimused tasub lahendada enne lepingu sõlmimist.
Kui ettevõte arendab mudelit ise, algab töö intellektuaalomandiga juba treeningandmete valikul. Ratnik soovitas iga andmekogu puhul talletada, kust materjal pärineb ja mis tingimustel seda kasutada tohib. Näiteks kui klient annab ettevõttele fotod ühe projekti tarbeks, tuleb enne nende lisamist treeningandmetesse kontrollida, kas kokkulepe kliendiga hõlmab ka sellist kasutust.
Vaata Henri Ratniku ettekannet Tallinn Data Weeki satelliitüritusel:
AI-süsteemi riskitaseme, andmekasutuse või teenusepakkuja lepingu hindamisel saab õigusnõu küsida WIDENi partnerilt Henri Ratnikult.

Me oleme WIDEN - täisteenus Balti advokaadibüroo, mille au ja uhkus on pakkuda õigusabi, mille keskmes on fookus kliendikogemusele. See tähendab, et me oleme kliendikesksed ning näeme südikalt vaeva, et meie nõu jõuaks kliendile ärilisest ning elulisest vaatenurgast ning mitte pelgalt juriidlilises šargoonis.
Meid usaldavad