Alates selle aasta 1. veebruarist muutub äriseadustik ning jõustub uus äriregistri seadus. Tutvustame allpool mõnd aspekti, mida praegused ja tulevased ettevõtte omanikud peaksid silmas pidama.
Äriregistri seaduse loomise vajadust võib võrrelda kinnistusraamatuseaduse olemasoluga. Kui tänapäeval reguleerib kõike kinnistusraamatuga seonduvat kinnistusraamatuseadus, siis äriregistril sarnast seadust ei eksisteeri. Uue seadusega koondatakse endasse kõik äriregistri pidamist puudutavad põhimõtted ning luuakse ühtne ja selge süsteem äriregistri pidamiseks.
Lisaks sellele täiendatakse äriseadustikku mitme olulise muudatusega. Loetleme üles peamised muudatused.
Miinimumkapitali nõue on olnud juba pikemat aega sisult muutmata. Arvestades asjaoluga, et osa väikseim nimiväärtus on üks sent, on edaspidi võimalik asutada 1-sendise osakapitaliga osaühinguid.
Siinkohal tuleb arvestada, et pankrotiseadusesse lisatava sättega kehtestatakse tingimus, et alla 2500-eurose osakapitaliga osaühingu osanik vastutab osakapitali suuruse ja 2500 euro vahele jääva summa ulatuses ajutise halduri tasu ja kulude eest juhul, kui võlgniku varast ei piisa ajutise halduri tasu ja kulude katteks.
Lisaks eelnevale kaob seadusest võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata. Vastav muudatus ei mõjuta ühinguid, mis on juba praegu asutatud sissemakset tegemata. Küll aga kaob seadusest keeld tasaarvestada osakapitali sissemakseid osaniku nõudega osaühingu vastu (näiteks dividendi tasumise nõudega).
Kaob ka nõue netovara osas, vastavalt millele peab ühingu netovara olema vähemalt sama suur, kui on minimaalne seadusejärgne osaühingu osakapitali suurus (kehtima jääb nõue, mille kohaselt peab netovara suurus olema vähemalt pool osa- või aktsiakapitalist).
Registripidajal võimaldatakse edaspidi muuhulgas:
Lisandub põhimõte, et ühingu juhatus peab esitamata äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande koos vastavasisulise märkega, kui ühingu osanikud või aktsionärid ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust.
Ärinime broneerimisel tuleb nimetada tegevusala, millel ärinime soovitakse kasutada ja ka äriühingu õiguslik vorm. Broneeringut võib pikendada ühe korra kolmeks kuuks. Sama nime sama isik teist korda broneerida ei saa.
Lisaks ärinime broneerimisele nähakse ette võimalus taotleda konkreetset kandekuupäeva. Kindlal kuupäeval kande tegemise taotlemiseks peab olema mõjuv põhjus, milleks võib olla näiteks vajadus, et ühinemine jõustuks kindlal kuupäeval ja oleks piisava ajavaruga selge, kas esitatud taotluses esineb puudusi või saab kande soovitud kuupäeval teha.
Muudatus saab kohalduma üksnes neile ühingutele, mille osad ei ole registreeritud väärtpaberite registris või mis ei ole loobunud kohustuslikust käsutustehingu vorminõudest. Juhul, kui osad on registreeritud väärtpaberite registris, peab osanike nimekirja register ning olukorras, kus on loobutud käsutustehingu vorminõudest, peab osanike nimekirja ühingu juhatus.
Muudatuse eesmärk on muuta äriregistri pidamine (osanike nimekirjaga seonduvalt) sarnaseks kinnistusraamatu pidamisega, st nt seda, et osa omandi üleminek toimub alates vastavasisulise kande tegemisest äriregistrisse. Vastavad muudatused võimaldavad muuhulgas ka osa heauskset omandamist.
Äriseadustik
Äriregistri seadus
Kui tekkis küsimusi, võta meiega ühendust.
Mēs esam WIDEN - pilna servisa advokātu birojs Baltijā, kas sniedz juridiskās konsultācijas, pievēršot uzmanību katra klienta individuālajai pieredzei. Tas nozīmē, ka mēs koncentrējamies uz klientu — sniedzam praktiskas konsultācijas un runājam ar jums biznesa valodā.
Mums uzticas