Uz sākumu > Jaunumi un notikumi > Kes hüvitab looma põhjustatud liikluskahju?

Kas ennast kaitstes tekitatud vigastus annab pätile alust kahjunõudeks?
22 jūlijs, 2020 jaunumos

Auto või mootorrattaga sõites juhtub vahel liiklusõnnetusi, mille on põhjustanud loomad. Kuidas käituda, kui selline õnnetus juhtub? Kes vastutab mets- või kodulooma tekitatud kahju eest?

Suvel, kui loomapojad on suureks sirgunud, juhtub metsloomadega õnnetusi eriti tihti. Aga loomi kohtab Eesti teedel tegelikult aasta läbi ning liiklusõnnetusi juhtub ka koduloomadega – olgu selleks siis loomale otsasõit või õnnetus, mille põhjustab juhi katse loomale otsasõitu vältida.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt juhtus 2019. aastal 4800 kokkupõrget metsloomaga, mille kaskokindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot. Aga nimetatud numbrid katavad vaid neid juhtumeid, kus autol oli kaskokindlustus. Juhtumeid, kus loomaga kokku põrganud autol ei olnud kaskokindlustust, on kindlasti palju-palju rohkem.

Kuidas käituda looma põhjustatud liiklusõnnetuse korral?

Juhul kui sellises liiklusõnnetuses saab viga inimene, tuleb õnnetusest kohe teavitada politseid (numbril 112) ja vajadusel kutsuda kiirabi. Samuti tuleb kannatanule osutada esmaabi, vajadusel konsulteerides häirekeskusega. Kohe tuleb teha ka kõik endast olenev, et sündmuskoht oleks ohutu – nii tuleb sõiduk peatada ja lülitada sisse ohutuled, halva nähtavuse puhul välja panna ohukolmnurk, et teised juhid saaksid aimu eksisteerivast ohust.

Vigastatud või hukkunud loom tuleks võimalusel tõsta teepervele, et tagada teiste liiklejate ohutus. Kui seda ei tehta (näiteks hiljuti Pärnu maanteel juhtunud õnnetuse puhul just seda kahtlustatakse), ei ole liiklusohutus tagatud ning võib tekkida olukord, kus õnnetusse sattuja vastutab ise järgmise liiklusõnnetuse eest. Seega, kui sõidad otsa loomale ja jätad ta märgistamata keset teed, võib järgmine autojuht taas sellele otsa sõita ja selles õnnetuses võid süüdi olla juba sina (mis ühtlasi tähendab, et sina vastutad ka järgmise õnnetuse kahjude eest).

Vigastatud või hukkunud suurulukist (põder, metskits, karu, ilves, hunt, metssiga, punahirv) tuleb teatada Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. Nemad kaasavad vajadusel kohaliku jahiseltsi, mis edasistes toimingutes õnnetusse sattunud suurulukiga appi tuleb. Kui sai vigastada või hukkus väikeuluk, siis tuleb helistada maanteeinfokeskuse telefonil 1510. Kui selline liiklusõnnetus juhtub linna või asula piirides, tuleb vigastatud või hukkunud loomast teavitada kohalikku omavalitsust.

Mis tahes liiklusõnnetuse toimumisel, sealhulgas loomadega liiklusõnnetuste puhul, on mõistlik, et autojuht fikseerib sündmuskoha, tehes sündmuskohast mobiiltelefoniga pildid või videod. Sellised tõendid võivad olla vajalikud suhtluses politsei ja kindlustusega (näiteks võib kindlustusandja küsida tõendeid otsasõidust metsloomale).

Kui kõik siin kirjeldatu on tehtud ning politsei (või maanteeinfokeskus / kohalik omavalitsus, kui inimvigastusi ei tekkinud) annab loa, võib sündmuskohalt lahkuda.

Kindlasti tuleb toimunust esimesel võimalusel teavitada enda kaskokindlustuse kindlustusandjat, sest enamiku kaskokindlustuste puhul kuulub looma tekitatud kahju hüvitamisele. Tavapärase liikluskindlustuse alusel looma tekitatud kahju ei hüvitata.

Kes hüvitab kodulooma tekitatud liikluskahju?

Liikluses tuleb tihti ette olukordi, kus õnnetuse põhjustab teele jooksnud koer, kass või ka näiteks lehm või hobune. Reeglina on sellistel loomadel omanik või valdaja või isik, kes looma eest hoolitseb. Võlaõigusseaduse § 1060 sätestab selgelt, et loomapidaja vastutab enda looma tekitatud kahju eest. Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt on loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

Riigikohus on selgitanud „loomapidaja“ mõistet järgmiselt: „Loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust.“

Oluline on ka meeles pidada, et loomapidamine (ning sellest tulenevalt vastutus) on võimalik vaid selliste loomade suhtes, keda on üldse võimalik pidada ehk käituda looma peremehena.  Näiteks metsloomad siia alla reeglina ei kuulu, samuti mis tahes putukad.

Seega vastutab kodulooma tekitatud kahju eest ka isik, kes pole looma omanik, aga on kas looma valdaja või hoolitseb looma eest. Näiteks kui sinu vanaema hoolitseb sinu puhkuse ajal su koera eest ning koer jookseb vanaema hoovist välja ja põhjustab liiklusõnnetuse, vastutab tekitatud liiklusõnnetuse eest vanaema. Samamoodi võib õnnetuse eest vastutada ka looma talitaja (karjus, lüpsja vms).

Kodulooma tekitatud liiklusõnnetuse puhul tuleb seega esimesena selgeks saada, kellele loom kuulus, kes looma eest hoolitses või kelle valduses loom oli. Juhul kui sellist isikut ei ole võimalik kohapeal tuvastada, siis näiteks koerad ja kassid peavad olema kiibistatud (vt näiteks Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja) ehk siis vigastatud või hukkunud koera ja kassi kiibi järgi peaks olema võimalik tuvastada looma omanik.

Hulkuma läinud looma eest vastutab loomapidaja seni, kuni keegi teine ei ole looma üle uuesti võimu teostama asunud (loe: ei ole avaldanud soovi hulkuma läinud looma endale saada). Juhul kui koduloom ära kaob või ära jookseb, siis tema endine pidaja jääb ikkagi tema omanikuks ehk looma põhjustatud kahju eest vastutavaks. See muutub ainult juhul, kui keegi teine inimene võtab looma enda valdusesse sooviga ise seda looma pidama hakata. Varastatud looma puhul on see juhtunud ning siis vastutab looma varastanud inimene. Kui ühte looma peavad mitu inimest (näiteks mees ja naine), siis vastutavad nad solidaarselt.

Kodulooma põhjustatud varakahju (nt autoremont) katab reeglina kaskokindlustus ehk kahjud korvab sulle kindlustusandja. Võimalusel nõuab kindlustusfirma kahjud regressi korras loomapidajalt tagasi. Isikukahju ja moraalset kahju kaskokindlustus reeglina ei korva, s.o sellise kahju hüvitamist tuleb nõuda loomapidajalt, kelle loom liiklusõnnetuse põhjustas.

Seega kokkuvõtteks, kodulooma tekitatud kahju hüvitab looma pidaja. Juhul kui inimene saab looma tekitatud liiklusõnnetuses ka kehavigastuse, kuulub loomapidaja poolt hüvitamisele ka moraalne kahju. Juhul kui hulkuva looma omanikku ei õnnestu tuvastada ehk looma pidajat ei ole võimalik kindlaks teha, ei ole kahjuks võimalik kelleltki kahju hüvitamist nõuda.

Kes hüvitab metslooma tekitatud liikluskahju?

Paljudes riikides maksab metslooma tekitatud kahju kinni riik, nii on see näiteks Itaalias ja Suurbritannias.
Eestis aga jääb metslooma tekitatud liikluskahju hüvitamata. Riigikohus on Eestis jõudnud lahendile, milles on leidnud, et metsloomad ei kuulu jahipiirkonna kasutajatele, mistõttu ei ole ka jahipiirkonna kasutaja vastutus seetõttu võrdsustatav loomapidaja vastutusega looma tekitatud kahju eest VÕS § 1060 mõttes.

Seega, põdra või kitsega kokkupõrkel jääb loota ainult kaskokindlustusele, mis hüvitab plekimõlkimise kahju. Moraalse kahju hüvitamisele aga lootust ei ole.

vadošie pārstāvji

Olavi Juri Luikv
Olavi-Jüri Luik
Partneri
Getter Ulla
Getter Ulla
Zvērināts advokāts

Citas

ziņas un notikumi Vairāk

AirBaltic un Chapter 11: Ko ASV restrukturizācija nozīmē Latvijas kreditoriem un pasažieriem?

Maksātnespēja un pārstrukturēšana
14.09.2026. nacionālā lidsabiedrība Air Baltic Corporation AS (turpmāk – Air Baltic) ir nākusi klajā ar paziņojumu par parādu restrukturizācijas uzsākšanu ASV...
Lasīt vairāk

New comparative guideline for Baltic Corporate, Tax and Employment legislation for entrepreneurs

Nodokļu tiesības / Korporatīvie, apvienošanās un pārņemšanas procesi
Typewriter with WIDEN-branded paper in an office
Newly released Corporate and Tax Data Sheet for the Baltic Countries, a comprehe...
Lasīt vairāk

Uzziniet vairāk par juridisko jomu Baltijā no mūsu jaunumu vēstules

Par WIDEN komandu

Uzzināt vairāk

Mēs esam WIDEN - pilna servisa advokātu birojs Baltijā, kas sniedz juridiskās konsultācijas, pievēršot uzmanību katra klienta individuālajai pieredzei. Tas nozīmē, ka mēs koncentrējamies uz klientu — sniedzam praktiskas konsultācijas un runājam ar jums biznesa valodā.

Klienti

decathlon
Ryanair
delfi
norstat
rietumu_banka
hanza
foxway