Advokaat: osaniku teabeõigus ei ole piiramatu. 5 küsimust, millele juhatus ei pea vastama 

August 4, 2026 News

Osanikul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda ühingu dokumentidega. Küll aga peab sellise õiguse kasutamine olema vajalik osanikuõiguste teostamiseks ehk aitama hinnata ühingu majanduslikku seisundit. Seejuures täidab teabeõigus olulist kontrollfunktsiooni – osanik ei osale ühingu igapäevases juhtimises ning seetõttu sõltub tema võimalus oma õigusi sisuliselt kasutada sageli sellest, kui palju ja millist teavet ta ettevõtte kohta saab.  

Samas ei tähenda teabeõigus piiramatut juurdepääsu kogu ettevõttes olevale infole. Praktikas on sageli näha teabenõudeid, mille kaudu püütakse saada rohkem, kui õigus ette näeb – juhatuselt oodatakse hinnanguid ja prognoose, soovitakse eraldi analüüse või ligipääsu teabele, mille avaldamine võib kahjustada ühingu huve. 

Kohtupraktika järgi on teabeõigusel selged piirid. 

Juhatus ei pea avaldama oma hinnanguid ega kommenteerima faktiliste olukorra põhjuseid 

Kõige sagedamini tekivad vaidlused olukordades, kus osanik soovib tegelikult mitte niivõrd teavet, kuivõrd selgitust. Pärast ebaõnnestunud investeeringut, olulise kliendi kaotust või majandustulemuste halvenemist tekib loomulik küsimus – miks juhatus sellise otsuse tegi? Samuti soovitakse sageli teada, kas juhatus ise peab tehtud otsust õigeks või hindab olukorda tagantjärele teisiti. 

Teabeõigus ei ole siiski loodud selleks, et sundida juhatust oma otsuseid õigustama. Kohtupraktika järgi ei saa teabenõudena nõuda vastuseid küsimustele, mille sisuks on hinnangu andmine. Samuti ei kuulu teabenõude esemesse küsimused faktilise olukorra põhjuste ega ühingu sisemise töökorralduse kohta. 

Selle piirangu eesmärk on säilitada piir osaniku õiguse ja juhatuse juhtimisautonoomia vahel. Kui teabeõigus ulatuks ka juhatuse hinnangute, põhjenduste ja otsustusloogika avamiseni, hakkaks see täitma funktsiooni, mis ei seisne enam teabe andmises, vaid juhtimisotsuste sisulises ümberhindamises. See ei tähenda siiski, et juhatuse tegevus jääks kontrollita. Osanikul on jätkuvalt võimalik küsida otsuse aluseks olnud andmeid, majandusnäitajaid või dokumente ning kujundada oma seisukoht nende põhjal. 

Juhatus ei pea ennustama tulevikku ega koostama osaniku jaoks uusi dokumente 

Teine sage eksiarvamus seisneb arusaamas, et teabenõue annab õiguse tellida juhatuselt analüüse või tulevikuprognoose. 

Praktikas küsitakse sageli järgmise perioodi müügiprognoose, eeldatavat kasumlikkust või hinnanguid võimalike äristsenaariumite kohta. Samuti soovitakse eraldi koostatud ülevaateid või kokkuvõtteid. Kohtupraktika lähtub põhimõttest, et osaniku teabeõigus on suunatud olemasolevale teabele. See tähendab, et osanik ei saa nõuda dokumente, mida ei ole (veel) olemas ega kohustada juhatust looma tema jaoks dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks. Juhatus ei pea koostama eraldi juhtimisaruandeid, prognoose ega analüüse üksnes seetõttu, et osanik soovib põhjalikumat ülevaadet. 

Osaniku teabeõigus ei ulatu automaatselt kogu kontserni dokumentatsioonini 

Kontsernides muutub teabeõiguse ulatus sageli eriti tundlikuks küsimuseks. 

Praktikas eeldatakse, et kui isik on emaühingu osanik, peaks tal olema automaatselt õigus tutvuda ka tütarühingute dokumentide ja tegevusega. Kohtupraktika sellist automaatset lähenemist ei tunnusta. 

Osaniku õigus saada teavet on seotud konkreetse ühinguga, mille osanik ta on. Seetõttu ei saa üldjuhul nõuda ligipääsu tütarühingu dokumentidele. See ei tähenda, et kontserni puudutav info oleks alati välistatud, kuid teabenõude adressaadiks jääb eelkõige konkreetne ühing ja selle käsutuses olevad dokumendid ja teave. Muu käsitlus on erandlik.  

Juhatus võib jätta vastamata, kui teabe avaldamine kahjustaks ühingu huve 

Teabeõigus ei eksisteeri vaakumis. 

Juhatusel ei ole kohustust anda teavet olukorras, kus selle avaldamine kahjustaks ühingu huve – äriseadustik võimaldab juhatusel keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest juhul, kui on alust eeldada osaühingu huvidele olulise kahju tekkimist. 

Oluline on seejuures mõista, et kahju ei tähenda üksnes otsest varalist kahju. Kohtupraktika järgi võib tegemist olla ka muu kaalukama huvide kahjustamisega – näiteks olukorraga, kus avalikustamine nõrgestaks ettevõtte konkurentsipositsiooni, kahjustaks positsiooni pooleliolevas kohtuvaidluses või tooks kaasa ärisaladuse avalikuks tuleku. 

Samas ei tähenda viide kahjule automaatset õigust vastamisest keelduda. Juhatus peab suutma põhjendada, miks konkreetse teabe avaldamine võiks kahjustada ühingu huve. Mida üldisem on põhjendus, seda keerulisem on keeldumist õigustada. 

Kõige olulisem piirang – küsitav teave peab olema vajalik osaniku õiguste teostamiseks 

Kõigi eelnevate piirangute taga on üks keskne põhimõte – küsitav teave peab olema vajalik osaniku õiguste teostamiseks ja aitama hinnata ühingu majanduslikku olukorda. 

Eelnev tähendab, et põhjendatud võivad olla küsimused kulude, tehingute mahu, võlgnevuste, laenukoormuse või muude majandusnäitajate kohta. Mida rohkem liigub küsimus üldise uudishimu, strateegilise sisendi või juhatuse igapäevase töö kontrollimise suunas, seda nõrgemaks muutub osaniku õigus vastust nõuda. 

Tõhus teabenõue ei taotle võimalikult laia teabekogumit, vaid keskendub teabele, mis on vajalik osaniku õiguste sisuliseks teostamiseks. 

Kokkuvõtteks 

Osaniku teabeõigus annab osanikule võimaluse kujundada informeeritud seisukoht ühingu tegevuse ja majandusliku olukorra kohta. Samas ei ole selle eesmärk anda osanikule õigust sekkuda ühingu juhtimisse ega kohustada juhatust vastama igale küsimusele. 

Kohtupraktika järgi ulatub osaniku õigus saada teavet niivõrd kaugele, kui see on vajalik tema õiguste sisuliseks teostamiseks ja ühingu majandusliku olukorra hindamiseks. See piir ei hõlma õigust nõuda hinnanguid, tulevikku suunatud seisukohti, eripalvel koostatud dokumente või näiteks andmete ja dokumentide avaldamist, mille avaldamine võiks kahjustada ühingu huve. 

Teabenõude eesmärk ei ole koguda võimalikult palju informatsiooni, vaid saada just selline ülevaade, mis võimaldab osanikul kujundada põhjendatud seisukoht ühingu tegevuse ja majandusliku olukorra kohta. 

Artikli autor on WIDENi ühinguõiguse ja tehingute valdkonna vandeadvokaat Martin Nikolajev.