millised eksimused toovad maksuameti tähelepanu ja karistused

April 1, 2024 News

Maksutiim: millised eksimused maksualaste reeglite vastu võivad kaasa tuua karistuse ja mida teha, kui MTA huvi Su tehingute vastu hakkab sinnapoole kiskuma?

Eesti maksuhaldur on üsna pragmaatiline asutus. MTA on läbi aastate hoidnud pigem seda joont, et tema esmaülesanne on koguda kokku maksud ning et maksumenetluses saab seda teha efektiivsemalt, kui karistusähvardust kasutades. Sellegipoolest esineb praktikas juhtumeid, kus MTA algatab väärteo- või kriminaalmenetlust ja karistab isiku maksualase süüteo eest.  

Millistes olukordades võib see juhtuda ja mida siis teha, selgitavavad advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat Margus Reiland ja nõunik Olga Lavrova. 

Milliste maksunõuete rikkumiste eest võib saada karistada

• Isikuid on võimalik karistada vaid nende tegude eest, mida seadusandja on pidanud vajalikuks süüteona seaduses sätestada.
• Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
• Maksualase kuriteoga on tegemist siis, kui isik jätab kavatsetult MTA-le esitamata andmeid või esitab valeandmeid ning selle tulemusel maksab ta riigile 40 000 euro või suurema summa võrra vähem makse, kui tegelikkuses peaks. Sama kehtib ka tahtliku maksualase tagastusnõude suurendamise korral: kui isik varjab või ilustab andmeid ja saab selle tulemusel riigilt maksutagastuse, mis on vähemalt 40 000 euro võrra suurem, kui summa, milleks tal tegelikult on õigus, paneb ta toime maksualase kuriteo.
• Kui riik jääb kirjeldatud tegevuse tulemusel ilma väiksemast summast, kui 40 000 eurot, võidakse selle eest samuti karistada. Sellisel juhul ei ole aga tegemist kuriteo, vaid väärteoga.
• Maksualasteks väärtegudeks loetakse ka mõned teised spetsiifilisemad eksimused maksuseaduste vastu – näiteks maksuhalduri tegevuse takistamine (s.o maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmine, maksuhalduri juures registreerimata jätmine, MTA korralduse täitmata jätmine jne) aktsiisikaupadega seotud kohustuste rikkumine või maksualase teabevahetuse alaste kohustuste täitmata jätmine.

Millised on karistused maksualaste süütegude eest? 

• Maksualase kuriteo toimepanemise korral näeb karistusseadustik füüsilisele isikule karistusena ette kas rahalist karistust või kuni 7-aastast vangistust. Juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega, mis võib varieeruda vahemikus neljast tuhandest eurost kuni 40 miljoni euroni. Kohus võib mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse lähtuvalt tema käibest.
• Karistus maksualase väärteo eest on füüsiliste isikute puhul kuni 1200 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000 eurot.

Maksualaste süütegude aegumistähtajad

• Maksualane väärtegu aegub 3 aastaga.
• Maksualane kuritegu aegub 5 aastaga, kui riigieelarvesse jääb selle tulemusel laekumata summa vahemikus 40 000 kuni 400 000 tuhat eurot. Kui saamata jäänud maksutulu ulatub üle 400 000 euro, siis aegub kuritegu 10 aastaga.

Kes menetleb maksualaseid süütegusid ning millised riskid sellega seonduvad? 

• Maksualaseid väärtegusid ja kuritegusid menetleb MTA.
• Kuivõrd MTA vastutab ka maksumenetluse läbiviimise eest, võib see praktikas tekitada üsna keerulisi õiguslikke küsimusi.
• Põhjus seisneb selles, et erinevalt süüteomenetlusest on maksumenetluses (s.o haldusmenetluses) isikul laiaulatuslik kaasaaitamiskohustus: maksukohustuslane peab esitama MTA-le selgitused, tema valduses olevad dokumendid ja asjad ning igakülgselt aitama MTA-d kõiksuguste maksustamise jaoks tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel. Samal ajal annab põhiseadus kõikidele õigus tugineda karistusasjades enese mittesüüstamise privileegile – st mitte tunnistada enda vastu. Selle tõttu võibki tekkida küsimus, kas MTA suudab alati garanteerida maksumaksjale põhiõiguste kaitset – maksumenetluses nõuab ta ju isikult sellised tõendid välja, mida süüteomenetluses ta küsida ei saaks.
• Maksukorralduse seadus küll ütleb, et maksumaksjal on maksumenetluses õigus keelduda MTA küsimustele vastamisest, kui see tähendaks tema enda või tema lähedase süüditunnistamist õigusrikkumises. Samas praktikas ei pruugi kõik maksumaksjad seda õigust kasutada taibata.
• Kuidas on sellel taustal võimalik tagada, et hoolas maksumaksja ei tõmba korrektse kaasaaitamiskohustuse täitmisega maksumenetluses endale kaela süüteomenetluse algatamise? Kui maksu- ja süüteomenetlus kulgevad paralleelselt, peaks samuti olema garanteeritud, et maksumenetluses kogutud tõendeid ei kasutata valimatult isiku vastu tema karistamiseks.

Maksutiimi tähelepanekud ja järeldused 

• Advokaadibüroo WIDEN maksutiim ei ole täheldanud, et MTA oleks ülemäära agressiivne süüteomenetluste algatamisel ja läbiviimisel. Maksualaste kuritegude menetlemist ja nende eest karistamist tuleb praktikas sellegipoolest ette küll. Väärteomenetluste läbiviimisele MTA suurt rõhku ei pane.
• MTA valib oma süüteoalased lahingud hoolikalt. Meie tunnetuse järgi alustatakse maksualaste kuritegude menetlemist sektorite põhiselt – näiteks kui ehitusvaldkond on MTA jaoks antud ajavahemikul prioriteetne, on süüteomenetluse algatamine ja karistuse määramine rikkumise toimepanemise korral tõenäolisem. Samuti hindab MTA menetluse alustamise otsustamisel seda, kui kindlad on tõendid maksumaksja tahtluse osas.
• Arvestades viimaste aastate hinnatõusu, ei ole maksualase kuriteo piirmäär enam eriti suur. Põhimõtteliselt piisab ühe suurema maatüki või maja müügist saadud tulu deklareerimata jätmisest eesmärgiga maksustamist vältida, et sattuda MTA uurimisosakonna huviorbiiti.
• Meie praktiline soovitus maksumaksjatele on väga lihtne: kui MTA algatab teie suhtes maksumenetluse, mille keskmes olevate sündmuste tõttu võib esineda ka kriminaalasja algatamise oht (st kui maksurisk ületab 40 000 eurot), kaasake esimesel võimalusel õigusnõustaja. Ta aitab teil olukorra läbi analüüsida ning selle põhjal saate koos võtta vastu otsuse, kas üldse ning millises ulatuses teil tasub hakata MTA-le maksumenetluses selgitusi andma.