Kas müüa tervet pitsat või pitsalõiku? Äriühingu vs. ettevõtte müük

oktoober 14, 2024 Uudised

Käibes kasutatakse äriühingu müügil erinevaid termineid: firma müük, ettevõtte müük, osa müük jmt. Seejuures on õiguslikus kontekstis oluline eristada ettevõtte ja äriühingu müüki. Olemuselt on tegemist kahe erineva tehinguga, mille iseärasused joonistuvad välja nii äriõiguslikes, maksuõiguslikes, tööõiguslikes kui ka muudes aspektides.

Käesolevas artiklis käsitleme äriühingu ja ettevõtte võõrandamise eripära, keskendudes muuhulgas äriõiguslikele nüanssidele, maksuõiguslikele aspektidele, lepingu vorminõuetele, kohustuste üleminekule ning töötajaid käsitlevale spetsiifikale. Igas vastavas alapeatükis toome välja äriühingu ja ettevõtte müügi erisused.

Äriühing vs. ettevõte – mis vahe neil on?

Kõige lihtsam viis terminoloogilist erinevust selgitada on näidisolukorra abil. Kujutame ette, et meil on äriregistrisse kantud äriühing X OÜ, mille ainus osanik on Peeter. Äriühing X OÜ tegeleb jaemüügiga kümnes kaupluses, millest kolm asuvad Tallinnas (Kristiines, Pirital ja Koplis).

Oletame esmalt, et Peeter ei soovi X OÜ kaudu Tallinnas kaupluste pidamisega jätkata. Tallinnas müügitegevuse lõpetamiseks on X OÜ-l võimalik müüa kolm ettevõtet, teisisõnu kolm eri majandusüksust ehk poodi koos kõikide nende juurde kuuluvate asjade, õiguste, kohustuste ja poodidega seotud lepingutega. Ettevõtte müügi tagajärjel jääb Peeter X OÜ ainuosanikuks ning X OÜ-le jääb kuuluma ülejäänud seitse kauplust Eestis. Seeläbi müüb Peeter n-ö kolm pitsalõiku tervest pitsast, kuid jääb äriühingu omanikuks ning saab jätkata äritegevusega väljaspool Tallinna.

Juhul kui Peeter soovib müüa kogu oma elutöö ehk kõik äriühingule kuuluvad kauplused, võiks Peeter kaaluda X OÜ 100%list võõrandamist. Kogu osa müügi tagajärjel lakkab ta olemast X OÜ osanik ning äriühingu osanikuks saab selle ostja. Seeläbi müüb Peeter „terve pitsa“, väljub äriühingu omanikeringist ning saab nautida X OÜ 100%lisest müügist saadud vilju. Müügilepingu sisu ja selle vorm olenevad suures ulatuses sellest, mida Peeter müüb.

Müügi vormistamine

Äriühingu müük

Äriühingu müümisel sõlmitava müügilepingu vorm oleneb sellest, millist tüüpi äriühingut võõrandatakse – kas osaühingut või aktsiaseltsi.

Aktsiaseltsi puhul on protsess üsna lihtne – tuleb sõlmida vabas vormis aktsiate müügileping, s.o vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (praktikas sageli siiski kirjalikus vormis – paberil ja digiallkirjaga). Lepingu kohaselt kohustub müüja müüma ning ostja ostma äriühingu aktsiad, mis loetakse müüjalt ostjale üle läinuks alates aktsiate ostja väärtpaberikontole laekumise hetkest. Osaühingu puhul on olukord paraku mõnevõrra keerulisem, sest osaühingu võõrandamiseks on kolm viisi:

• kui osanike nimekirja peab Nasdaq CSD, siis on protsess identne aktsiate võõrandamisega;
• kui osanike nimekirja peab äriregister, tuleb osa võõrandamise käsutustehing sõlmida notariaalselt tõestatud vormis. Osa üleminek müüjalt ostjale loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistri osanike nimekirja;
• kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ning osanikud on põhikirjaga loobunud osa võõrandamise käsutustehingu kohustuslikust (notariaalsest) vorminõudest, võib osa võõrandamise käsutustehing olla vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul on osanike nimekirja pidajaks juhatus ning osa omand loetakse müüjalt ostjale üle läinuks vastavalt müügilepingus kokkulepitule.

Ettevõtte müük

Ettevõtte müügi korral on lepingu vorm otseses seoses sellega, mis tüüpi vara ettevõtte koosseisus võõrandatakse. Kui varade hulka kuulub näiteks Eestis asuv kinnisvara, siis peavad selle müügiga seonduvad lepingud olema notariaalsed.

Tehingu maksustamine

Äriühing

Äriühingu müügi maksustamine sõltub erinevatest asjaoludest, nagu näiteks müüja maksuresidentsus. Eestis makstakse tulumaksu üksnes dividendide jaotamise korral. Seega olukorras, kus äriühing Y OÜ müüb oma 100%lise osa äriühingus Z OÜ, ei pea äriühing Y OÜ müügist saadud tulult tasuma tulumaksu seni, kuni äriühing Y OÜ otsustab tulu dividendidena omanikele jaotada. Kui Peeter müüb oma 100%lise osa äriühingus X OÜ, tekib Peetril füüsilise isiku tulumaksukohustus, st ta peab deklareerima saadud tulu ning maksma selle pealt tulumaksu.

Kui äriühingu müüjaks on mitteresident, siis on äriühingu müük maksustatav vaid erandkorras. Täpsemalt juhul, kui müüakse osa äriühingust, mille varad koosnevad üleandmise ajal või sellele eelneva kahe aasta jooksul otseselt või kaudselt enam kui 50% ulatuses Eestis asuvast kinnisvarast ja milles mitteresidendil oli tehingu toimumise ajal vähemalt 10% osalus. Sellisel juhul tuleb mitteresidendist müüjal maksustada saadud tulu Eestis.

Ettevõte

Ettevõtte müügi maksustamine sõltub suuresti sellest, mis tüüpi varad müüdava ettevõtte koosseisu kuuluvad ning sellest, milline on müüja maksuresidentsus. Kui ettevõtet müüb Eesti äriühing, toimub maksustamine müüja tasandil üksnes siis, kui müüja otsustab tulevikus kasumit jaotada.

Kui ettevõtte müüjaks on mitteresident ning müüdava ettevõtte vara koosseisu kuulub Eestis asuv kinnisvara, kuulub sellise kinnisvara müügist saadud tulu tavaliselt tulumaksustamisele Eestis.

Kohustuste üleminek

Äriühing

Äriühingu õigusi ja kohustusi müük üldjuhul ei mõjuta. Seega jäävad kõik õigused
ja kohustused kehtima seni kehtinud vormis ja ulatuses.

Ettevõte

Kui tehingu tulemusel antakse ettevõte üle, lähevad koos ettevõttega üle ka kõik sellega seotud kohustused, sõltumata sellest, kas ostja oli neist kohustustest teadlik või mitte.

Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutavad müüja ja ostja võlausaldajate ees solidaarselt. Eeldatakse, et omavahelises suhtes müüjaga on kohustatud isikuks ettevõtte ostja.

Töötajate üleminek

Äriühing

Äriühingu müük töötajate lepingulist suhet kuidagi ei mõjuta. Töölepingud jäävad kehtima muutmata kujul.

Ettevõte

Ettevõtte müügil toimub töölepingute üleminek, seal hulgas kogunenud puhkus, ületunnid jms. Töölepingute üleminekuks ei ole töötajate nõusolekut vaja ning töölepingute ülesütlemine ettevõtte ülemineku tõttu on keelatud.

Ettevõtte müüja ja ostja peavad hiljemalt üks kuu enne ettevõtte üleminekut esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töötajate usaldusisikule või selle puudumisel töötajatele teatise, mis sisaldab teavet kavandatava ülemineku kohta (kavandatav ülemineku kuupäev, ülemineku põhjused, ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele ning kavandatavad meetmed seoses töötajatega).

Kui ettevõtte müüja või ostja kavatseb ettevõtte ülemineku tõttu teha töötajaid mõjutavaid muudatusi, peab ta konsulteerima usaldusisikuga või selle puudumisel töötajatega, et jõuda kokkuleppele kavandatavates meetmetes. Usaldusisikul või töötajatel on konsulteerimisel õigus kohtuda ettevõtte müüja ja ostja esindajatega, sealhulgas juhtorgani liikmetega, ning teha ettepanekuid töötajate suhtes kavandatavate meetmete kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 15 päeva jooksul alates eelpool nimetatud teatise esitamisest, kui ei lepita kokku pikemas tähtajas. Ettevõtte müüja ja ostja on kohustatud ettepanekute arvestamata jätmist põhjendama.

Äriühingu vs. ettevõtte müük – plussid ja miinused müüja perspektiivist

Äriühingu vs. ettevõtte müük – plussid ja miinused ostja perspektiivist

Summary

Äriühingu ja ettevõtte müük on sisult erinevad tehingud, mille eristamine on oluline õiguslikust, maksu- ja tööõiguslikust aspektist. Äriühingu müük hõlmab kogu juriidilise isiku ehk „terve pitsa“ müüki ning ettevõtte müük on justkui „paari pitsalõigu“ võõrandamine. See, mida ja kuidas müüa, on äriline otsus ning sõltub iga vastava tehingu spetsiifikast ja osapoolte eesmärkidest. Ühe või teise kasuks otsustamiseks on kasulik tutvust teha siinse artikliga või pöörduda õigusnõustaja poole, kes abistab valiku langetamisel.

Ants Karu on advokaadibüroo WIDEN partner ning ühinguõiguse ja tehingute valdkonna juht.

Martin Nikolajev on advokaadibüroo WIDEN ühinguõiguse ja tehingute valdkonna advokaat.