2017. aasta septembris avaldati õigusteaduslikus ajakirjas Juridica artikkel pealkirjaga „Kindlustusvõtja kindlustusjuhtumijärgsed kohustused varakindlustuses“. Artikli autorid on kindlustusõiguse vallas tunnustatud spetsialist: kindlustusõiguse advokaat Olavi-Jüri Luik. Artikli fookuses on kindlustusvõtja õigused ja kohustused pärast kindlustusjuhtumi toimumist, seda eelkõige varakindlustuse (ehk asja kindlustuse) kontekstis.
Kindlustusandja ei ole automaatselt kohustatud kahju hüvitama iga kindlustusjuhtumi puhul. Seadus – täpsemalt VÕS § 452 ja § 488 – sätestab mitmeid olukordi, kus kindlustusandjal on õigus hüvitamisest keelduda või seda vähendada. Üheks oluliseks aspektiks on kindlustusvõtja käitumine pärast kindlustusjuhtumit.
Esimene kindlustusjuhtumi järgsetest kohustustest on kahju vältimine või selle minimeerimine. Kindlustusvõtja peab tegutsema nii, nagu kindlustuslepingut poleks – mõistlikult ja ennetavalt.
Näiteks kui vihmavesi voolab purunenud katuse kaudu tuppa, peab omanik katuse kiiresti kinni katma või parandama, et lisakahju ei tekiks. Kui see tegevus jääb tegemata ja sellest tuleneb lisakahju, ei pea kindlustusandja seda osa hüvitama.
Seadus eeldab, et kahju vähendamiseks tehtud tegevus oleks objektiivselt mõistlik ja teostatav. Kui tegevus ebaõnnestub, kuid see oli õigustatud, ei käsitleta seda kohustuse rikkumisena. Samas ei ole kindlustusvõtja kohustatud riskima oma tervise või eluga.
Teiseks oluliseks kohustuseks on juhtunust viivitamata teavitamine. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusandjale võimalikult kiiresti teada, et toimus kindlustusjuhtum – olgu selleks vargus, tulekahju või veeuputus. Hiline teavitamine võib raskendada kahju tuvastamist või süüdlase kindlaks tegemist.
Kui kindlustusvõtja jätab tahtlikult teavitamata ja kindlustusandja saab sellest kahju, võib hüvitamiskohustus üldse ära jääda.
Näide kohtupraktikast: üks kindlustusvõtja teavitas vargusest kindlustusandjat, kuid jättis osa varastatud esemetest mainimata. Kohus leidis, et see oli oluline kohustuse rikkumine ja andis kindlustusandjale õiguse osa hüvitisest keelduda.
Kolmas kohustus on teha kindlustusandjaga koostööd kahju asjaolude ja ulatuse selgitamisel. See tähendab, et kindlustusvõtja peab andma vajalikku teavet, võimaldama juhtumit uurida, esitada vajalikke dokumente ning mitte takistama sündmuskoha uurimist.
Koostöökohustus laieneb ka olukordadele, kus kindlustusjuhtumiga seoses on algatatud kriminaalmenetlus – näiteks varguse või tulekahju korral. Sellistel juhtudel tuleb tihti kaasata ametivõime (politsei, päästeamet), et kindlustusandjal oleks võimalik hiljem kahju põhjustajalt regressinõue esitada.
Erilist tähelepanu väärib ka valeinfo esitamise teema. Kui kindlustusvõtja esitab kahju ulatuse või asjaolude kohta teadlikult valeandmeid, võib kindlustusandja keelduda hüvitise maksmisest täielikult või osaliselt. See kehtib eelkõige siis, kui valetamine raskendab juhtumi või kahju suuruse tuvastamist.
Teisisõnu – isegi kui valeinfo ei mõjuta kogu kahju, võib selle mõju ulatuda osalise hüvitamisest keeldumiseni.
Artikkel kinnitab, et kindlustusvõtjal on pärast kahjujuhtumit kolm peamist kohustust:
Nende kohustuste järgimine aitab vältida olukorda, kus kindlustusandja keeldub hüvitise maksmisest. Samuti loob see mõlemapoolse usaldusväärsuse aluse – sest kindlustusleping pole pelgalt dokument, vaid ka usalduslik suhe.
Artikli autor Olavi-Jüri Luik on kindlustusõiguse advokaat, kelle teadmised aitavad praktikas nii kindlustusandjaid kui kindlustusvõtjaid orienteeruda keerulises õiguskeskkonnas. Tema analüüs pakub väärtuslikku lugemist igale inimesele, kel on sõlmitud varakindlustuse leping või kes soovib mõista, kuidas käituda ootamatute kahjujuhtumite korral.
Me oleme WIDEN - täisteenus Balti advokaadibüroo, mille au ja uhkus on pakkuda õigusabi, mille keskmes on fookus kliendikogemusele. See tähendab, et me oleme kliendikesksed ning näeme südikalt vaeva, et meie nõu jõuaks kliendile ärilisest ning elulisest vaatenurgast ning mitte pelgalt juriidlilises šargoonis.
Meid usaldavad