Teadusartikkel: Kindlustusvälistused, mis rikuvad ausa äripraktika põhimõtteid – kas kindlustusvõtja õigused on kaitstud Eestis ja Venemaal?

jaanuar 1, 2019 Uudised

2019. aastal ilmus ajakirjas Journal of Foreign Legislation and Comparative Law teadusartikkel pealkirjaga „Исключения из страхового покрытия, не отвечающие критериям честной деловой практики: перспективы защиты прав страхователей в России и Эстонии как государстве — члене Европейского Союза“ (tõlkes: „Kindlustusvälistused, mis ei vasta ausa äritava kriteeriumitele: kindlustusvõtjate kaitse perspektiivid Venemaal ja Euroopa Liidu liikmesriigina Eestis“). Artikli autoriteks on kindlustusõiguse advokaat ja Tartu Ülikooli õppejõud dr Olavi-Jüri Luik ning Siberi Föderaalse Ülikooli dotsent dr Maksim Kratenko. 

Artikkel käsitleb väga praktilist, kuid tihti tähelepanuta jäävat teemat: millised kindlustuslepingu välistused (ehk tingimused, mille korral kindlustusandja ei pea hüvitist maksma) on kooskõlas ausa äritava ja tarbija õigustega – ning millised ei ole. Võrdlevalt analüüsitakse Eesti ja Venemaa õiguskorda ning kohtupraktikat. 

Millised kindlustusvälistused võivad olla ebaõiglased? 

Autorid jagavad kindlustusvälistused kahte peamisse kategooriasse: 

• Klassikalised välistused (exclusion clauses) – välistavad teatud kindlustusriskid sõltumata kindlustusvõtja käitumisest (nt sõjad, looduskatastroofid). 
• Käitumispõhised välistused (discharge clauses) – välistavad kahjuhüvitise maksmise juhul, kui kindlustusvõtja on rikkunud lepingut (nt ei kasutanud nõuetekohast vargustõrjesüsteemi). 

Kuigi esmapilgul võivad need välistused tunduda õigustatud, viitavad autorid ohtudele, mis tekivad, kui välistused on ebaselgelt sõnastatud või varjatud tingimustena, mida kindlustusvõtja ei oska oodata. Eesti õiguses näiteks ei tohi välistused olla „üllatavad“ või „raskesti mõistetavad“ – vastasel juhul loetakse, et need pole saanud lepingu osaks. 

Eesti õigusraamistik pakub paremat kaitset 

Eesti õiguskeskkonnas on kindlustusvõtja kaitsmiseks mitmetasandiline mehhanism: 

• Tüüptingimuste kolmepunktiline kontroll (vastavalt võlaõigusseadusele): kontrollitakse, kas tingimus oli tüüptingimus, kas kindlustusvõtjat sellest teavitati ja kas sisu on õiglane. 
• Kohustus esitada info enne lepingu sõlmimist, sealhulgas kindlustuse välistused. 
• Contra proferentem põhimõte: ebaselgeid lepingutingimusi tõlgendatakse kindlustusvõtja kasuks. 

Eesti kohtupraktika on toetanud kindlustusvõtjaid juhtudel, kus välistused olid varjatud või ebaselgelt sõnastatud. Näiteks tühistasid kohtud välistused, mis võimaldasid kindlustusandjal keelduda maksmast varguse korral, kui varas sai võtmed lihtsalt kätte (nt peo käigus). 

Venemaa praktika kaldub kindlustusandjate kasuks 

Vastupidiselt Eesti lähenemisele tunnustab Venemaa kohtupraktika üha enam kindlustusandjate õigust ise määratleda „mittekindlustusjuhtumid“. Hoolimata sellest, et Venemaa tarbijakaitseseadus võimaldaks vaidlustada ebaõiglasi tingimusi, ei rakenda kohtud seda sageli, viidates lepinguvabaduse põhimõttele (Vene Tsiviilkoodeksi § 421). 

Ebaõiglaste välistuste seaduslikkus sõltub tihti vaid sellest, kas kindlustusvõtja oli „nõus“ (ehk allkirjastas lepingu). Samuti pole Venemaa seadustes välistuste kohta konkreetseid nõudeid ega kehtivat „mustade“ või „hallide“ nimekirjade süsteemi, mida Euroopa praktika tunneb. 

Mida kindlustusõiguse advokaat soovitab? 

Olavi-Jüri Luik toob artiklis välja mitmed ettepanekud, kuidas suurendada kindlustusvõtjate kaitset: 

• Kindlustusandjal peaks olema kohustus individuaalselt läbi rääkida kõik mitte seaduses sätestatud välistused. 
• Tuleks kehtestada näidisnimekiri (ehk "musta nimekirja" laadne süsteem) ebaõiglastest tingimustest. 
• Tuleks selgelt eristada välistusi, mis tulenevad objektiivsetest riskidest, ja neid, mis on seotud kindlustusvõtja käitumisega. 
• Vajalik oleks kohustuslik kindlustustoote infoleht, mis sisaldab lihtsalt arusaadavat välistuste loetelu. 

Kokkuvõte: miks see artikkel on oluline? 

Artikkel annab väärtusliku ülevaate sellest, kuidas kindlustusvälistused võivad jääda väljapoole ausa äritava piire ning millised mehhanismid aitavad tagada õiglast kaitset kindlustusvõtjale. Võrdlev käsitlus Eesti ja Venemaa vahel toob esile, kui oluline roll on riiklikul regulatsioonil ja kohtutel lepingulise tasakaalu saavutamisel. 

Kindlustusõiguse advokaadina rõhutab Olavi-Jüri Luik, et läbipaistvad ja arusaadavad lepingutingimused on eeldus usaldusväärsele kindlustusturule. Just sel põhjusel on oluline teema tõstatamine nii teaduses, õiguspoliitikas kui ka igapäevapraktikas. 

Kui oled kindlustuslepingut sõlmimas või soovid hinnata kehtiva lepingu välistusi, tasub kindlasti konsulteerida kindlustusõiguse spetsialistiga, näiteks Olavi-Jüri Luigega.