Mittevaralise kahju hüvitise määrad liikluskindlustuses: kuidas määratakse õiglane hüvitis?

jaanuar 1, 2019 Uudised

2021. aasta Juridica ajakirja 9. numbris ilmus Olavi-Jüri Luige (vandeadvokaat, WIDEN) ja Age Värvi (Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasprofessor) koostöös artikkel pealkirjaga „Mittevaralise kahju hüvitise määrad liikluskindlustuses“. Artikkel analüüsib põhjalikult, kuidas Eestis määratakse liiklusõnnetuse puhul kannatanutele makstavaid mittevaralise kahju hüvitisi ja millised probleemid sellega kaasnevad. Artikli fookuses on liikluskindlustuse seaduse § 32 lõike 3 tähendus, selle tõlgendamine kindlustusandjate ja kohtute poolt ning seosed Euroopa õigusega. 

Käesolev blogipostitus võtab selle olulise analüüsi kokku, et aidata inimestel – nii kannatanutel kui ka professionaalidel – paremini mõista, millised õigused neil on mittevaralise kahju korral ning kuidas neid õigusi kaitsta. 

Mis on mittevaraline kahju ja miks see oluline on? 

Mittevaraline kahju viitab eelkõige kannatustele, valule, psühholoogilisele stressile ja elukvaliteedi langusele, mis ei ole otseselt rahaliselt mõõdetavad. Liiklusõnnetustes kannatavad inimesed sageli mitte ainult majanduslikku kahju, vaid ka emotsionaalset ja füüsilist valu, mille hüvitamine on osa õiglasest kahjukäsitlusest. 

Seadusandja on Eestis kehtestanud eelduslikud summad, mis peaksid tagama teatava järjepidevuse ja prognoositavuse kindlustushüvitiste määramisel. Samas ei tohi neid summasid käsitleda kindlustusandja maksimaalse kohustuse piirina. 

Kas seaduses sätestatud summad on piirid või suunised? 

Liikluskindlustuse seaduse § 32 lõige 3 sätestab, et mittevaralise kahju eeldatavad hüvitissummad jäävad vahemikku 100–3200 eurot, sõltuvalt vigastuse raskusastmest. Kuigi mõnel juhul on neid summasid tõlgendatud kui ülempiiri, rõhutavad artikli autorid, et need summad on eelduslikud, mitte lõplikud. 

See tähendab, et kannatanu võib tegelikult saada suurema hüvitise nii kindlustusandjalt kui ka kahju tekitajalt. Kohtud ei ole seotud seaduses toodud summadega ning võivad määrata kõrgema hüvitise, lähtudes senisest kohtupraktikast. 

Kuidas määratakse hüvitise suurus praktikas? 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on praktikas makstud mittevaralise kahju hüvitised märgatavalt suuremad kui seaduses nimetatud 3200 euro piir – ulatudes vahel isegi 60 000 euroni. Samas näitab statistika, et sellised juhtumid on pigem erandid ja enamasti jäävad hüvitised seaduses sätestatud piiridesse. 

Selle taga võib peituda kindlustusandjate soov hoida kulusid kontrolli all või vähene teadlikkus, et seaduses toodud summad ei ole lõplikud. Praktikas esineb sageli olukordi, kus kannatanu saab seaduses määratust väiksema hüvitise, kuigi tal oleks õigus suuremale hüvitisele. 

Miks on oluline hüvitissummade ajakohastamine? 

Ühiskonna heaolu taseme kasv ja inflatsioon on põhjused, miks mittevaralise kahju hüvitissummad peaksid ajas suurenema. Artikli autorid märgivad, et 3200 euro ostujõud 2014. aastal oli võrdne ligi 3700 euroga 2021. aastal. Vaatamata sellele ei ole seaduses fikseeritud summad muutunud, mis tähendab, et hüvitised ei peegelda enam ühiskondlikke reaalsusi. 

Mujal Euroopas on mitmeid mehhanisme hüvitissummade regulaarselt ajakohastamiseks – näiteks Lätis ja Leedus seotakse summad miinimumpalgaga. Soomes uuendatakse hüvitissummade juhendeid iga paari aasta järel. Eestis võiks sarnane lähenemine aidata vältida kindlustuspraktika „külmumist“. 

Mida peaks tegema kannatanu, kes kahtleb saadud hüvitise õiguspärasuses? 

Äärmiselt soovitatav on pöörduda kindlustusõiguse advokaadi poole, kui kannatanu leiab, et talle makstud mittevaralise kahju hüvitis ei ole õiglane. Advokaat aitab hinnata, kas seaduses toodud eelduslikud summad on konkreetses juhtumis asjakohased või oleks alust suuremaks nõudeks. 

Võlaõigusseaduse alusel on kannatanul õigus esitada nõue nii kindlustusandja kui ka kahju tekitaja vastu – ja seda isegi siis, kui kindlustusandja on juba hüvitise välja maksnud. 

Kokkuvõte: mida artiklist järeldada? 

Olavi-Jüri Luige ja Age Värvi artikkel rõhutab, et liikluskindlustuse seaduses sätestatud mittevaralise kahju eelduslikud summad ei ole kindlustusandja vastutuse ülempiir. Seaduses toodud summad peaksid olema vaid suunis, mitte piirang, ning hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada kohtupraktikat ja ühiskonna üldist heaolu taset. 

Kindlustusandjad peaksid lähtuma mitte ainult seadusest, vaid ka praktikas kujunenud hüvitissummadest ning tagama, et kannatanutele makstakse õiglane ja põhjendatud hüvitis. 

Kui oled liiklusõnnetuses kannatada saanud ja tunned, et Sinu õigused ei ole piisavalt kaitstud, tasub ühendust võtta kogenud kindlustusõiguse advokaadiga, kes aitab hinnata, kas ja millises ulatuses on Sul võimalik nõuda suuremat mittevaralise kahju hüvitist.