Pradinis > Naujienos ir įvykiai > Olavi-Jüri Luik seletas “Pealtnägijas” ravivigade kahjuhüvitamise keerukust

Olavi-Jüri Luik seletas "Pealtnägijas" ravivigade kahjuhüvitamise keerukust
20 spalio, 2022 Naujienos

50-aastase Marika Sikora sõnul rikkusid järjestikused ravivead tema tervise ning elukvaliteedi. “Pealtnägija” leidis, et praegune süsteem, kus arstid võivad isiklikult kriminaalsüüdistuse saada, suunab vigu viimase võimaluseni eitama. Lahendust loodetakse seadusemuudatustest.

Marika Sikora on viimase kahe aasta jooksul pidanud läbi tegema neli operatsiooni, mis kõik toimusid Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK), kus ta ise töötab erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vastuvõtu sekretärina. Esiteks avastati tal 2020. aasta septembris emakakaela pahaloomuline kasvaja, mistõttu tuli teha kiire lõikus. Sellest ajast saati aga on ta käinud kokku neljal lõikusel ning pidanud ravima tugevat valu, mida valeravi endaga kaasa tõi. Esimesed kaks lõikust olid emakakaela pahaloomulise kasvaja eemaldamine ja selle lõikuse järel tehtud parandusoperatsioon patsiendi kurdetud valudele ja ebamugavusele seoses urineerimisega. Teised kaks operatsiooni olid tingitud lülisamba probleemidest ning seejärel nõela eemaldamisest, mis seljaoperatsioonist oli patsiendi sisse jäänud.

“Pealtnägija” eilne saade räägib loo, kuidas patsient on relvitu tsunfti vastu, millel on nii majanduslikud kui hierarhilised vahendid ning ringkaitse. Arutelu arstide ringkaitsest on olnud päevakorras ka varem. Kuidas aga antud olukord pärsib ka laiemat arengut meditsiinis ja milline reform võib aidata ravivigade hüvitamise süsteemi, rääkis partner ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Viimase viie aasta jooksul on n-ö ravikvaliteedi komisjoni tehtud aastas keskmiselt ligi 200 avaldust, mille puhul umbes veerandil juhtudest ehk suurusjärgus 40 korda aastas tuvastatakse raviviga või muu vajakajäämine. “Üldiselt on lugu minu praktika järgi selline, et juhul kui raviviga on tuvastatud, siis tervishoiuteenuse osutajad üritavad leida kompromissi ja ei ole vaja kohtusse minna,” sõnas Luik.

Et olukorda parandada ja nii patsiendid kui meditsiinisüsteem kasu saaksid, tuleks kriminaalvastutuse ohtu vähendada ja seada mitme teise riigi eeskujul sisse süsteem, kus ravivigadest saab karistamatult teatada, et kolleegid sellest õpiksid. Lootus on, et olukord muutub, kui juulis 2024 jõustub hiljuti vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. Antud seaduse üks väljatöötajatest on ka meie partner Olavi-Jüri Luik. Vaata või loe pikemat lugu “Pealtnägija” saates: https://www.err.ee/1608757030/pealtnagija-naise-sonul-rikkusid-jarjestikused-ravivead-tema-tervise

pagrindiniai komandos nariai

Olavi Juri Luikv
Olavi-Jüri Luik
Partneris

Kitos

naujienos ir renginiai Daugiau

Tvarumas teisėje – 2026 m. spalio naujienos 

ESG teisė
Spalio mėnesio ES ir Lietuvos institucijų darbotvarkė rodo, kad Žaliojo kurso ti...
Skaityti daugiau

Ar pacientas turi žinoti, kad jo gydyme dalyvavo dirbtinis intelektas?

Medicinos teisė
Dirbtinis intelektas (DI) medicinoje vis dažniau padeda ne tik tvarkyti administ...
Skaityti daugiau

Sužinokite daugiau – prenumeruokite mūsų naujienlaiškį.

Mes esame WIDEN – verslo teisės advokatų kontora, teikianti visą teisinių paslaugų spektrą Baltijos šalyse bei kurianti geriausią galimą patirtį savo klientams. Daugiausia dėmesio būtent jiems ir skiriame – užtikriname, jog mūsų konsultacijos atlieptų visus klientų verslo poreikius.

Pasitiki

decathlon
Ryanair
delfi
norstat
rietumu_banka
hanza
foxway