Muutus Tallinna reeglites jättis paljud lapsed soovitud kooli ukse taha

25 мая, 2026 о наших новостях

Tallinna lapsevanemad, kelle lapsed alustavad 1. septembril kooliteed, said möödunud nädalal linnavalitsuselt teada, millises koolis hakkab nende laps sügisest õppima. Paljudele Kesklinna, Kadrioru ja Kalamaja peredele tähendas aga lähima kooli määramise reegli muutus loodetud koolikohast ilma jäämist, mis tekitab ka õiguslikke küsimusi. 

Kui varem jagas Tallinna linnavalitsus koolikohti selle alusel, kui kaugel asub kool lapse elukohast linnulennult, siis sellest aastast võeti arvesse jalgsi läbitava teekonna pikkust. Elukohajärgse kooli määramise korra muutmine tuli aga paljudele pealinna lapsevanematele ootamatusena.

Näiteks Tallinna Kesklinnas, Kadriorus ja Kalamajas asuvate koolide puhul mängivad otsustavat rolli meetrid ning reegli muutmine tähendas paljudele peredele, et lähimaks osutus nende lapse jaoks hoopis teine kool, kui pere oli arvestanud.

Koolikohtade jagamise regulatsiooni nõnda kiire muutmine tekitab advokaadibüroo WIDEN vandeadvokaat Margus Reilandi sõnul õiguslikke küsimusi. “Tekib küsimus, kas õiguspärast ootust on järgitud, kui väljakujunenud süsteemi, millest lähtuvalt on lapsevanemad oma elu kujundanud, näiteks loobunud teiste koolide katsetel osalemisest või teinud elukohavalikuid, muudetakse nõnda kiirelt ja ette teatamata,” tõi Reiland välja.

Reiland nentis, et hetkel linna poolt rakendatav koolikohtade jagamise metoodika on ka väga keeruliselt kontrollitav.

Näiteks tihedalt asustatud piirkondade puhul võib otsustavat rolli mängida linnavalitsuse määratud mõõtmispunkti asukoht koolihoones ehk see, kas kaugust kooli ja lapse kodu vahel hakatakse mõõtma peauksest, majanurgast või mõnest muust punktist. „See pealtnäha süütu muudatus võib terve maja lapsed koolikohast ilma jätta ning tähendada peredele igahommikust keerulist logistikat,“ möönis ta.

Kuna kõik Kesklinnas ja Kalamajas elavad lapsed soovitud koolidesse ei mahu, on koolikohti jagatud eelisjärjekorras nende perede lastele, kelle vanemad õed või vennad juba käivad samas koolis. „Sellega täideti oluline osa kohtadest ning kõik teised piirkonnas elavad pered konkureerivad allesjäänud kohtade pärast,“ selgitas Reiland.

Kui õed ja vennad on koolikoha saanud, arvestas Tallinna linnavalitsus elukoha registreerimise aega rahvastikuregistris ning kodule lähimasse kooli pääsesid lapsed, kelle elukoht on registreeritud teistest varem. Tallinna suure nõudlusega piirkondades peab elukoha registreering seetõttu olema väga varajane. „Oma praktika põhjal ütleksin, et lapse elukoht tuleks registreerida juba kuue kuu vanuselt, et pääseda soovitud kooli,“ ütles WIDENi vandeadvokaat.

Lisaks on praktikas möödapääsmatu, et kooliteed alustavate laste puhul vaadatakse ka poiste ja tüdrukute tasakaalu, mis võib samuti mõnele perele eelise anda.

Reiland tõdes, et koolikohtade jagamise praktika on Tallinnas keeruline ning nimekirjade kujunemist mõjutavad mitmed erisused, mis ei ole kuskil selgelt kirjas. „Paraku tõi elukohajärgse kooli määramise otsus paljudele peredele ebameeldiva üllatuse ning pani lapsevanemad valiku ette, kas leppida olukorraga või proovida otsust vaidlustada,“ nentis ta.