JURIDICA 7/2024 värskes numbris ilmus Olavi-Jüri Luige ja Rauno Kinkari artikkel „Tehisaru ja lepinguväline vastutus: kas kindlustussüsteem asendab tulevikus deliktisüsteemi?“. Artikli fookuses on autonoomsete maismaasõidukite, eriti täisautonoomsete sõidukite (SAE tase 4 ja 5) tsiviilõiguslik vastutus ning küsimus, kuidas neid riske tulevikus kindlustusõiguslikult maandada.
Artikkel tugineb muuhulgas Luige poolt Lissaboni Ülikoolis läbiviidud AI-õiguse kursuse lõputööle.
Tehisaru areng on jõudnud faasi, kus tavatarbijad saavad osta osaliselt autonoomseid sõidukeid ja avalikel teedel katsetatakse täisautonoomseid busse. Tehnoloogiline võimekus areneb kiiremini kui õigussüsteemid järele jõuavad.
Kindlustusõiguse vaates tekib kohe küsimus: kui juhtimisotsuseid teeb masin, siis kes vastutab kahju korral? Kuni SAE tasemeni 3 jääb juht endiselt oluliseks otsustajaks, ent tasemetel 4 ja 5 võib inimene autost üldse puududa. Seega nihkub vastutuse fookus inimeselt – juhilt – masina loojale, teenusepakkujale või operaatorile.
Autonoomsete sõidukite puhul võib vastutuse mõiste hägustuda või isegi kaduda. Seetõttu uurivad Luik ja Kinkar, kas klassikalise tsiviilvastutuse asemel võiks edaspidi rakenduda kindlustuspõhine süsteem – näiteks no-fault kindlustusmudel, kus hüvitamine ei sõltu süü olemasolust.
Artikkel võrdleb nelja potentsiaalset lähenemist:
Luige ja Kinkari seisukoht on selge: autonoomsete sõidukite massiline kasutuselevõtt toob kaasa vajaliku muutuse ka kindlustussüsteemides. Kuid selle asemel, et luua täiesti uusi kindlustusliike, soovitavad autorid täiendada Euroopa Liidu MID-süsteemi nii, et autonoomsete ja mitteautonoomsete sõidukite riskid oleksid käsitletud ühtse loogika järgi.
Samuti rõhutavad nad vajadust vältida olukorda, kus autonoomse sõiduki omanik peab sõlmima mitu erinevat lepingut (nt liikluskindlustus + küberkindlustus + tootjakindlustus). Selline killustatus oleks tarbijale segadust tekitav ning õiguslikult keeruline.
Artikkel jõuab järelduseni, et kindlustussüsteem võib tõepoolest osaliselt asendada deliktiõigust autonoomsete sõidukite puhul, ent mitte täielikult. Vastutus jääb, kuid selle kuju ja reguleerimisviis vajavad ümbermõtestamist.
Kindlustusõiguse advokaadi rolliks on nüüd olla proaktiivne – osaleda aruteludes, nõustada seadusandjaid ja ettevõtjaid ning kujundada tulevikukindlaid kindlustuslahendusi.
Autonoomsete sõidukite tulek muudab õigussüsteemi aluseid. Luik ja Kinkar soovitavad mitte luua uut paralleelset no-fault kindlustussüsteemi, vaid reformida olemasolevat liikluskindlustuse süsteemi.
Nii saaks ka tuleviku täisautonoomsed robotautod kuuluda sama loogikaga kahju hüvitamise süsteemi kui praegused autod.
Me oleme WIDEN - täisteenus Balti advokaadibüroo, mille au ja uhkus on pakkuda õigusabi, mille keskmes on fookus kliendikogemusele. See tähendab, et me oleme kliendikesksed ning näeme südikalt vaeva, et meie nõu jõuaks kliendile ärilisest ning elulisest vaatenurgast ning mitte pelgalt juriidlilises šargoonis.
Meid usaldavad